Nutikas spetsialiseerumine

Allolevad raportid annavad ülevaate nutika spetsialiseerumise valdkondade olukorrast maailmas ja Eestis. Lisaks sõnastavad raportid konkreetsed eesmärgid igas valdkonnas, eesmärkide täitmist takistavad barjäärid ning tegevused, mis aitaks barjääre ületada.

Nutika spetsialiseerumise kasvualade raportid 2014
Raportite kokkuvõte

IKT

Tervise-
tehnoloogiad

Ressursside
väärindamine

8 kõige olulisemat tegevust edasiseks

1. Rohkem Eestis arendatavaid tooteid

Suurendada on vaja tootepõhise äri (sh disain) osakaalu majanduse kõigis sektorites - tootepõhine äri on globaalselt skaleeritav ja loob kõrgeimat lisandväärtust.

●       Vajalik on kogu Eesti tootearenduse võimekuse kaardistamine, et selle baasil täpselt adresseerida kitsaskohti

●       Riiklike vahendite (sh riigihangete) suunamisel eelistada tootepõhise lähenemisega ettevõtteid (näiteks EAS rätsepmeede, KIKi energiatõhususe meede jt)

●       Juhtide tootearenduse kompetentside kasvatamine ja välismaiste mentorite kaasamine tootearenduse elluviimise toetamiseks          

●       Tootearenduse tugi tehnoloogiaarenduskeskuste ja ärikiirendite baasil ning väike- ja keskmiste ettevõtete tootearenduse finantsriskide hajutamine

Sulge aken
2. Tehnosiire – innovaatilised ideed ülikoolidest kiiremini ettevõtetesse

Teadmussiirde programmi käivitamine loob tänasest oluliselt tõhusama ja laialdasema võimaluse rakendada Eesti ülikoolide tippteadust kohalike ettevõtete tootearenduses ning seeläbi tõsta märgatavalt Eesti majanduse konkurentsivõimet.

●       Teadmussiirde terviksüsteemi loomine olemasoleva võrgustiku baasil, mille ülesandeks on ülikoolidest ideede koondamine, nende valideerimine ja elluviimise algatamine

●       Intellektuaalse omandi juhtimise võimekuse tõstmine toetamaks enam innovaatiliste toodete tekkimist ja teadlaste liikumist ettevõtlusse

●       Piloottootmise ja mahukate laborikatsete ja olemasolevate laborite suurem kasutamine

Sulge aken
3. Haridus ettevõtlikumaks

Tuleb võimaldada üliõpilastel tasemeõppe kõigil erialadel omandada erialadeüleseid (interdistsiplinaarseid) teadmisi, rõhutatult ettevõtluse, tootearenduse ja -disaini vallas ning erinevate tehnoloogiate rakendamisest nende erialal.

●       Interdistiplinaarse õppe juurutamine kõigil tasemeõppe erialadel tootearenduse ja rahvusvahelise turunduse oskuste kasvatamiseks

●       Riiklike vahendite suunamisel motiveerida ülikoole kaasama tänasest enam kohalikke ettevõtteid tasemeõppe ja TA projektidesse

●       Õppejõududele täiendavate erialaüleste oskuste andmine ja suurendada välisõppejõudude kaasamist tasemeõppes

Sulge aken
4. Avatud e-tervise infosüsteem

Ettevõtlusele ja inimesele avatud e-tervise infosüsteem ja e-teenuste turg võimaldab kodanikel lisaks haigusandmetele koguda ja hallata keskselt ka oma terviseandmeid ning ettevõtetel luua uudseid e-teenuseid, mis koos aitavad tõsta arstiabi kvaliteeti ning loovad eeldused rohkemateks tervena elatud aastateks.

●       Luua eeldused tervise- ja haigusandmete keskseks ja turvaliseks haldamiseks ning selle baasil ettevõtetele uute teenuste loomiseks

●       E-tervise infosüsteemi avamine arvestades rahvusvahelisi standardeid võimaldamaks ettevõtetel arendada eksporditavaid tooteid

●       Pilootprojekti läbiviimine (näiteks avatud perearstide e-platvormi väljaarendamine)

Sulge aken
5. Tark maja targas linnas

Ehituses uute tehnoloogiate kasutamine (materjalid, energia ja IKT) võimaldab luua ekspordivõimelisi tooteid ja kasvatab oluliselt lisandväärtust ning muudab elukeskkonda kvaliteetsemaks ning ressursisäästlikumaks.

●       Liginullenergia nõude kehtestamine avaliku sektori poolt tellitavatele ehitustöödele 2017. aastaks, riigihangetel uuenduslike lahenduste eelistamine ja liginullenergiahoonete püstitamiseks vajalike juhendmaterjalide ning standardite koostamine

●       Targa linna ja targa küla pilootprojekti algatamine ja väljaehitamise toetamine

Sulge aken
6. Uuenenud tööstus – lõimunud tehnoloogiate laialdane kasutamine

Kaasaegsete tehnoloogiate tänasest palju laialdasem rakendamine ettevõtete põhiprotsessides aitab luua rohkem innovaatilisi tooteid ning muuta Eesti tööstussektorit paindlikumaks ning konkurentsivõimelisemaks.

●       Uuenenud tööstuse (tööstus 4.0) kompetentsikeskuse loomine, mis koostöös tehnoloogiaarenduskeskustega toetab ka laiemalt ettevõtete äriprotsesside automatiseerimist (nt tehnotõlkide abil)

●       Tehnoloogia rakendamist toetavate vahendite loomine (nt ettevõtetele tehnoloogia investeeringute tasuvusarvutusmudelite loomine)

Sulge aken
7. Investeeringute kasv teadmistepõhisesse ettevõtlusesse

Suurema hulga teadmistemahukate ettevõtete tekkimiseks on vaja oluliselt suurendada kodumaise kapitali pakkumist ja kvaliteetsete äriprojektide pealevoogu ning toetada ka kohalike investorite kogemuste omandamist ettevõtetesse investeerimiseks.

●       Riiklikult võimendada ärikiirendite ja riskikapitalifondide tekkimist

●       Idufirmade loomist, arendamist ja nendesse investeerimist toetavate arenguprogrammide käivitamine koostöös rahvusvaheliselt edu saavutanud meeskondadedega, ärikiirendite koosseisus või nendega koostöös

Sulge aken
8. Rohkem väärindatud tooret, vähem toorme eksporti

Toorainest ja Eesti maavaradest tuleb tänasest palju enam kõrgema lisandväärtusega lõpptooteid luua, mis tõstab majanduse konkurentsivõimet ja annab kodanikele suuremat väärtust ning uudseid tooteid.

●       Puidu kui tooraine suurem väärindamine - komposiitmaterjalide tootmiseks ja kasutamiseks vajalike juhendmaterjalide ja standardite loomine ning mitmekorruseliste puithoonete ehitamise võimaldamiseks ehitusregulatsioonide uuendamine

●       Põllumajandus- ja ettevõtlustoetuste abil eelistada ettevõtteid, kes (sh koostöös) soovivad katta suuremat osa toidutootmise väärtusahelast

●       Põlevkivi kõrgemaks väärindamiseks riigi ootuste defineerimine ja realiseerimise strateegia väljatöötamine koostöös teadusasutustega ja ettevõtetega ning Põlevkivi Kompetentsikeskuse teadusarendusvõimekuse suurendamise toetamine

Sulge aken
© 2016 Eesti Arengufond