Kõik raportid / Esileht
Blog
9. detsember 2014

Nutika spetsialiseerumise kolm müüti

Nutika spetsialiseerumise (smart specialisation, http://www.arengufond.ee/nutikas-spetsialiseerumine/tutvustus/) teemaline mõttetöö ja diskussioon on Eesti majandusmõtlejate seas aktiivselt käinud viimased kaks aastat.  Eesti Arengufond on omalt poolt eest vedanud analüüsi, mille eesmärk on välja selgitada Eesti ettevõtluse valdkonnad, millel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning võimalus teadus- ja arendustegevuse investeeringutega saavutada konkurentsieelist. Kui eelmisel aastal sõelus Eesti Arengufond välja kõige suurema potentsiaaliga valdkonnad, siis sel aastal on analüüs läinud detailsemaks: igas valdkonnas on  teinud spetsialistid tööd ja välja toonud konkreetsed probleemid, mis valdkonna arengut takistavad ning tegevused, mis aitavad neid probleeme kõrvaldada.

Sel kolmapäeval avaldab Arengufond nutika spetsialiseerumise valdkondliku analüüsi raportid. Veel enne detailidesse minekut pean analüüsimeeskonna juhina oluliseks paari nutikat spetsialiseerumist laiemalt puudutava aspekti selgitamist, mis on analüüsitööga seoses kõige enam küsimusi tekitanud.

Esiteks. Nutika spetsialiseerumise puhul räägime siiski vaid valdkondadest, kus ettevõtlus ja teadus peaksid kokku saama, mitte kogu majandusest ega kogu teadusest. Oleme Arengufondis analüüsinud valdkondi, kus Eestil on ettevõtlus- või teaduspotentsiaal, kus meie suurus, ajalugu ja asukoht on meile eeliseks. See ei tähenda, et teised ettevõtlusharud ei peaks arenema või neid ei peaks toetama. Pigem tähendab see harude eelisarendamist, kus Eestis on juba praegu olemas arvestatavaid teadmisi ning kus ettevõtluse ja teaduse kokkuviimises peitub potentsiaal suurimaks lisandväärtuseks. Nutika spetsialiseerumise kasvualad aitavad tehnoloogiate toel osa majandusest, kuid neilt aladelt ei tule kogu järgmise kümnendi majanduskasv. Arvestades, et nutika spetsialiseerumise rahastus moodustab vaid ligikaudu 20% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi Euroopa tõukefondide rahastusest 2015-2020 perioodiks, on tegemist vaid osalise rõhuasetusega. MKMi puhul on suurem osa rahastusest suunatud ettevõtlusele, mis ei ole spetsialiseerumisvaldkondadega piiritletud ja sarnaselt on HTMi puhul enamus rahastusest suunatud alusteadusele, millel valdkondlikke piiranguid ei ole.

Teiseks. Miks siiski peab spetsialiseerumisvaldkondi valima? Oluline on see seetõttu, et kui MKMi rahastus toetab ettevõtlust ja HTMi rahastus haridust ja teadust, siis teadmistepõhine ettevõtlus ning innovaatilised teenused ja tooted saavad sündida seal, kus ettevõtlus ja teadus ristuvad.

Ettevõtjad ja teadlased mõtlevad aga üle maailma üsna erinevalt ning koostöö nende vahel on kõikjal tõsine väljakutse. Eesti jaoks on järgnevaks kümnendiks oluline küsimus, kuidas saada see koostöö selliselt toimima, et majanduse struktuurimuutus teoks saaks. Tehnoloogiate kiire areng muudab rahvusvahelist erasektorit väga palju. Kas ka Eesti suudab siin midagi maailma jaoks unikaalset ja vajalikku luua? Usun, et mitmetes valdkondades on Eestil potentsiaal selleks olemas. Kuid selleks, et see võimalus ka realiseeruks, on vaja strateegiliselt läbimõeldud tegevusi ning eri osapoolte koostööd. Nutika spetsialiseerumise üheks oluliseks eesmärgiks ongi erinevate meetmete sidumine tervikuks.

Seetõttu ongi tähtis, et nutika spetsialiseerumise analüüsi käigus valitud valdkonnad oleks samade eesmärkide järgi arvesse võetud nii majandus- kui ja haridus- ja teadusvaldkonna rahastusprogrammide puhul. Kui näiteks MKM toetab uuendusi e-tervise ja teadmistepõhise ehituse valdkondades ja HTM oma rahastusega neid valdkondi ei toeta, siis on teaduse jõudmine ettevõtlusesse nendes valdkondades oluliselt ebatõenäolisem. Silda ettevõtluse ja teaduse vahele peavad ehitama mõlemad osapooled ning kui need sillaotsad ehitatakse erinevatesse kohtadesse, siis praktikas see sild kasutatav ei ole.
Ka Riigikontrolli värske innovatsiooni rahastuse analüüs toob ühe olulise Eesti puudusena välja selle, et meetmed on liiga killustatud olnud ja puudu on olnud fokusseeritusest.
http://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Pressiteated/tabid/168/ItemId/764/amid/557/language/et-EE/Default.aspx

Kolmandaks. Palju on arutletud selle üle, millest tuleb järgmisel kümnendil majanduskasv Eestis: kas toovad selle idufirmad või traditsioonilisem tööstus? Tegelikult pole selline vastandamine spetsialiseerumise vaates üldse vajalik. Üks müütidest on see, et nutikas spetsialiseerumine puudutaks justkui ainult idufirmasid, kuid see ei ole tõsi. Me peame keskenduma sellele, kuidas muuta kogu Eesti majanduse struktuuri targemaks. Näiteks lisaks IT valdkonna idufirmade arendamisele peame mõtlema töötleva tööstuse puhul rohkem sellele, kuidas IT-sektori kompetentse seal kasutada (näiteks tööstuse automatiseerimine) ning samuti otsima võimalusi kuidas kiiresti arenevaid materjalitehnoloogiaid tööstuses laiaulatuslikumalt kasutada. Ehk et nutika spetsialiseerumise valdkondi võibki vaadata kui eri tehnoloogiatega seotud tegevusi, mida kasutatakse horisontaalselt suurest osas majandusharudes ja mis uute lahenduste abil nende toimimist muudavad efektiivsemaks.

Kristjan Lepik
Eesti Arengufondi nutika spetsialiseerumise meeskonna juht