Kõik raportid / Esileht
Blog
10. november 2014

Sünteetiline bioloogia – the next big thing?

5.novembril 2014 toimus Arengufondis põnev arutelu teemal “Sünteetiline bioloogia – kas Eesti suudab kaasa rääkida globaalses tehnoloogia revolutsioonis?”. Ülikoolide mõtteid vahendasid prorektor prof. Ülle Jaakma Maaülikoolist; rektor prof. Volli Kalm, prof. Mart Ustav, prof. Mart Loog ja Dr Hannes Kollist Tartu Ülikoolist; prorektor prof. Erkki Truve ja prof. Raivo Vilu Tallinna Tehnikaülikoolist.

Sünteetiline bioloogia on tehnoloogia, mille eesmärgiks on disainida uute funktsioonidega bioloogilisi süsteeme. Seoses viimaste aastate ülikiirete arengutega bioloogias on just praegu maailmas toimumas sünteetilise bioloogia revolutsioon, mis tõotab täielikult muuta farmaatsia, keemia, meditsiini, kütuste, materjalide ja paljude teiste valdkondade tehnoloogiat.

Arengufondis toimunud arutelul rääkisid teadlased sünteetilise bioloogia võimalustest tööstuses, nutikatest taimedest, uutest materjalidest ja kemikaalidest, mida saab toota sünteetilistes rakuvabrikutes bakterite ja pärmide abiga. Tutvustati väljakutseid, mis ootavad ees keemia-, farmaatsia-, kosmeetika-, polümeeride ja keskkonnatööstust, ning Eesti võimalust nendes revolutsioonilistes muutustes kaasa rääkida. Diskussiooni juhtis prof. Erkki Truve.

Paljud riigid on viimasel paaril aastal panustanud suuri ressursse sünteetilise bioloogia keskuste loomiseks ja ka Eestil on veel võimalus selles küsimuses teha õigeaegseid ja tulevikku vaatavaid otsuseid.


Erinevate bioloogiliste süsteemide, nagu näiteks ravimimolekule või biokütuseid tootvate rakuvabrikute, disainimiseks ja juhtimiseks on vaja korraga mitmeid erinevaid kompetentse – molekulaarbiolooge, insenere, bioinformaatikuid, keemikuid. Eestis on kõik need erialad teaduse mõttes tipptasemel esindatud ja igal aastal kaitstakse neil teemadel ligi 50 doktorikraadi. Meie potentsiaal seisneb võimaluses leida koostöös riigi ja ettevõtlusega rakendus maailmatasemel tehnoloogiatele Eestis.

Tehnoloogiamahukate ettevõtete kujunemiseks on üks otsustav eeldus – kriitilise hulga erinevate valdkondade doktorikraadiga teadlaste olemasolu. See omakorda on eelduseks madala tööjõutasudega majanduselt tehnoloogiamahukale majandusele liikumisel. Prof. Loog rõhutas eriliselt, et Eesti peab looma võimalused noortele doktoritele tööks Eestis ning otsima võimalusi juba Eestist lahkunud talentide ja teadlaste tagasikutsumiseks ning rakendamiseks Eestis.

Lahendus pole ainult teaduse rahastamises, vaid erakapitali ja teaduse koostöös. Dr. Kollist tõi välja, et 21. sajandi suurimate probleemide, globaalse energia- ja toidutootmise lahendamisel on fotosünteesivate organismide nutikas kasutamine võtmetähtsusega. Lisaks tutvustas Kollist farmaatsiatööstuse edulugusid, kus taimsete biosünteesiradade rakuvabrikutesse viimise ja funktsionaalsete taimede konstrueerimisega on saavutatud kasumlikud, kuid samas ka keskkonnasäästlikud lahendused.

Prof. Ustav, kes lisaks TÜ Tehnoloogiainstituudi juhtimisele veab ka Eesti ühte suuremat biotehnoloogiaettevõtet Icosagen, ütles et peame leidma teadusele partneriks tööstuse – hea kui Eestist, aga sobib ka mujalt maailmast, kui arendus jääb Eestisse. Riigiettevõtetel on siin suur roll. Võimalik, et Eestisse peaks rajama Soome tehnoloogiauuringute keskusele VTT analoogilise keskuse, et Eestit rahvusvaheliste firmade jaoks ligitõmbavamaks muuta.

Prof. Loog rõhutas, et Eestile võiks sobida Singapuri mudel, kus pakutakse juurdepääsu tippteadlastele ja soodsat keskkonda suurkontsernidele ning idufirmadele, kuna ka Eestis puuduvad maailma mastaabis suured ettevõtted.

Eestis, kus ettevõtete riskid on kõrged, saab riik oma initsiatiividega ja erinevate konkurssidega suunata majandust uute tehnoloogiate kasutusele mitmete probleemide lahendamisel keskkonnakaitses ja energeetikas. Samuti saab riik kaasa aidata tehnosiirde sildade ehitamisel või ettevõtluskeskkonna toetamisel.

Üheks võimaluseks soodsat keskkonda kujundada oleks arendada ressursside säästlikku kasutamist võimaldavaid biotehnoloogiaid välja nutika spetsialiseerumise raames. Samuti on oluline laiemalt riigi kogu biomajanduse arengusuundade ja stsenaariumide läbimõtlemine ja valikuotsused Eestis.

Kõikide ettekannetega saab tutvuda Arengufondi energiatalgute kodulehel.