1 Tehnoloogilised suundumused

IKT võtmetehnoloogiaid ilmestab hästi Gartneri vastav illustratsioon levinud ja potentsiaali omavate tehnoloogiate kohta (vt joonis 17).

Vastavalt eespool kirjeldatule on oluline hulk tehnoloogiaid seotud masinate, sensorite arvu ja kommunikatsiooni ning andmete mahu kasvuga, nagu asjade internet, andmeanalüüs, NFC, telemeditsiin, robootika, targad masinad ning võrgud jt. Teise grupina võib välja tuua biomeetria ja keeletehnoloogia, lisaks virtuaalse reaalsuse ja kasutajakogemusega seotud valdkonnad.

Tasub silmas pidada, et USA, Aasia ja Euroopa trendid võivad teatud määral erineda, rääkimata sellest, et tehnoloogia aina kiirema arengu kontekstis on trende sajaprotsendilise täpsusega võimatu prognoosida, kuna üsna kiiresti võivad uued seni tundmatud tehnoloogiad muutuda populaarseks ja senised asenduda uute innovaatiliste lahendustega.

Tavakasutuse seadmete puhul muutub aina olulisemaks kasutusmugavus, reaalsuse ja virtuaalsuse süntees, rakenduste spetsialiseerumine (tänased laia funktsionaalsusega rakendused, nagu Facebook, kus on võimalik infot jagada, sõnumeid saata ja helistada, pilte jagada, asenduvad pigem mitme spetsiifilise rakendusega)1 ning liikumine skaleeritavate teenuste põhiseks (pilvetehnoloogiad). Ka kontoritööks vajalike rakenduste kasutamine pihu- ja nutiseadmetes muutub aina populaarsemaks ja mugavamaks.
    


Joonis 1. Gartner’s 2013 Hype Cycle 2

Infosüsteemide ja seadmete ning masinate kontekstis kasvab süsteemide integreeritus, süsteemide võime erinevatest sensoritest informatsiooni koguda ja omavahel suhelda, otsuseid teha ning juhtida niimoodi ka terve ahela toimimist. Automatiseeritud protsessid muutuvad tervikuna palju paindlikumaks ja iseopereeruvaks.

Oxfordi Ülikooli blogis rõhutatakse (vt joonised 2 ja 3) arenevate tehnoloogiate hulgas kuut põhisuunda: tehisintellekt, internet, integratsioon, sensorid, püsivarvutus 3 (ubiquitous) ja robootika. Nende hulgast võib tuua näidetena virtuaalse raha arengu, kõne-, liikumis- ja haptilised tehnoloogiad (vahendid, mis simuleerivad puudutust jõu, vibratsiooni ja liikumise kaudu), biomeetrilised sensorid, holograafia ja materjalidesse integreeritud ekraanid jne.



Joonis 2. Tulevikutehnoloogiate visioon (fragment) 4



Joonis 3. IKT haridussektoris (fragment) 5


Haridussektoris nähakse IKT puhul kolme põhisuunda – digitaalsed klassiruumid, mängulisuse (gamification) rakendamine õppeprotsessis laiemalt ja paindlik õpe.

Euroopa Liidu IKT teadus- ja arendustegevuse arendusprogrammi 6 põhjal saab tuua veel täiendavaid tehnoloogilisi suundi, nagu super- ja kvantarvutid, samuti väikese energiatarbega arvutid, uudsed interneti arhitektuurimudelid ja targad optilised ning juhtmevabad võrgud, 5G võrgutehnoloogiad, keele- ja paindliku õppe tehnoloogiad, LED-tehnoloogiate osas uute materjalide ja süsteemide väljaarendamine, IKT-lahendused kiire ja keskkonnasõbralikuma transpordi jaoks ja tehislike kognitiivsete süsteemide arendamine robootika sektori jaoks.

Virtuaalreaalsuse, pilve-, seadmetevahelise lähisuhtluse ja 3D-printimise tehnoloogiad on jõudmas 5–10 aasta jooksul arengustaadiumisse, kus nende kasutamine on laialdane ka eratarbijate hulgas.

Praegu on need vähe kasutusel või siis rakendatakse neid suurtes tehnoloogiaettevõtetes ettevõtte enda või ettevõtetevaheliste protsesside tarbeks.

Jätkuvalt väheneb riistvara (kasvõi nt investeeringute mahu kontekstis) ja kasvab tarkvara suhteline olulisus.

2 Eestvedavad piirkonnad

Globaalsel tasandil on IKT kõige arenenumaks piirkonnaks USA. Jaapan ja mitmed teised Aasia riigid on viimasel kümnendil teinud ka väga suure arenguhüppe ning see areng jätkub. Euroopa Liit, nagu selgitasime peatükis 3.3, on USAst IKT-valdkonnas selgelt maha jäämas.

USA IKT tööstuse keskpunktiks on nn Silicon Valley 7, kus asuvad mitmed maailma suurimad tehnoloogiaettevõtted ja suur hulk idufirmasid. Käesoleva raporti kontekstis on pigem tähtis leida eestvedavaid piirkondi, mis on teatud olulistes kriteeriumides sarnased Eestiga. Silicon Valley jm sarnaste suurpiirkondade võrdlemine oleks kasutu, sest mastaabi, võimaluste ja ressursside (raha, inimesed, tehnoloogia) erinevus on niivõrd suur, et kasulikke ülevõetavaid mudeleid on minimaalselt. Seetõttu keskendumegi pigem Eesti sarnasemate piirkondade analüüsile. Üheks selliseks piirkonnaks on Alam-Austria, mis on hea näide selle kohta, kuidas luua jätkusuutlik koostöö erasektori ja teadusasutuste vahel piirkonnas, kus puuduvad selgelt domineerivad majandussektorid 8.

Alam-Austria näide

Alam-Austria on piirkond, kus majanduslik ja TAI-võimekus on jagunenud mitmetesse väikese või keskmise suurusega piirkondadesse.

Innovatsioonistrateegiaid on Alam-Austrias arendatud kahes faasis: esimene 1997. aastast, mida rakendati perioodil 1999–2008, ja teine praegu kehtiv Alam-Austria majanduslik strateegia 2015. Viimane keskendub järgmistele valdkondadele: innovatsioon ja tehnoloogia, oskused, koostöö, rahvusvahelistumine, idufirmad ja jätkusuutlikkus.

Poliitikameetmed saab jagada kolme rühma:

  • infrastruktuur (tugevdatakse keskuste ja äärealade infrastruktuuri),
  • toetavad teenused (toetatakse VKEde TAI-tegevusi; tehnopolide programm, mis toetab lokaalseid tehnoloogiaarenduse algatusi, klastrite ja võrgustumise programm, mis toetab innovatsiooni koostöö arendamise kaudu, tehnoloogia- ja innovatsioonipartnerid (TIP), millega aidatakse üksikettevõtteid TAI-projektides);
  • finantseering (finantseerimiskavad ettevõtetele eespool toodud meetmete rakendamiseks).

Alam-Austria ei keskendunud meetmetega sektoritele, vaid pigem funktsionaalsete võimaluste (tehnopolid, klastrid jne) loomisele ning arendada püüti ainult teatud määral spetsialiseerumist konkreetsetele valdkondadele või tehnoloogiatele.

Pidev tulemuste mõõtmine toimus kolmel tasandil: projekt, programm ja piirkond.


Joonis 4. Alam-Austria TAI strateegia rakendamise ja seire skeem

  • Üks oluline edufaktor oli Austria suurima keskuse Viini ning teiste Kesk-Euroopa keskuste spetsiifiliste kompetentside kaardistamine ja kasutamine ning põhimõte, et naabruses olevate keskustega tuleb koostööd arendada – rahvusvahelistumine oli üks edu võti;
  • perioodil 2002–2009 kasvasid TAI-investeeringud kaks korda (ka ülejäänud Austriast rohkem);
  • TAI-investeeringuid suudeti teatud määral nihutada teenusmajanduselt töötleva tööstuse sektorile (jällegi ülejäänud Austrias sellist muudatust ei toimunud);
  • strateegia rakendamisel ja seire tegemisel lähtuti nii kvantitatiivsest kui ka kvalitatiivsest analüüsist;
  • strateegia rakendamise ja seire protsess on jätkuv, analüüse viiakse läbi iga aasta.

Soome Uusimaa ja Pirkanmaa piirkondade näide

Uusimaa 9, mille koosseisus on nii Helsingi kui ka Espoo, ja Pirkanmaa 10, mille keskuseks on Tampere, on ühed enim arenenud piirkonnad IKT-valdkonnas Euroopas 11.

Uusimaa piirkonna üheks väljakutseks oli nn bipolaarsus – piirkonnas on kaks selgelt eristuvat keskust, kuidas integreerida need ülejäänud regiooni nii, et areng oleks tervikuna piirkonnas ühtlasem. Olukord on mitmes mõttes sarnane Eestile, kus selgelt domineerib Tallinna ja Harjumaa piirkond ning oluline keskus on ka Tartu.

  • Uusimaa innovatsioonistrateegia üks osa on ruumi- ja transpordiplaneerimine, mis võimaldab eri piirkondi paremini ära kasutada ja integreerida.
  • Samuti on võetud selge eesmärk teiste regioonidega koostöö edendamisele – ka siin nähakse teatud bipolaarsust. Kahepoolsed koostöölepingud on sõlmitud Mazovi regiooniga Poolas ja Moskvaga Venemaal 12.

Pirkanmaa innovatsioonistrateegia 13 näeb ette järgmisi põhilisi samme:

  • tootmis- ja teenusesektori suurem integratsioon, mõlema sektori koostöös nähakse suuremat innovatsiooni ja kasvuvõimekust;
  • tootmissektori efektiivsuse tõstmine, eesmärgiks nii kulutõhususe saavutamine kui ka kõrge lisandväärtus; strateegia seab selge eesmärgi tootmissektori tehnoloogilise baasi pidevale ajakohastamisele;
  • maapiirkondade inimeste kaasamine erinevate tehnoloogiliste võimaluste ja avalike teenuste kaudu; ka seal piirkonnas on väljakutseks kogu piirkonna ühtlasema arengu tagamine;
  • teadmistepõhiste teenuste ja ettevõtete arendamine; ühe edutegurina nähakse kõrget spetsialiseerumist nõudvate ja suurt lisandväärtust tootvate teenuste arendamises, nt tarkvara disain ja tervishoiuteenused; samuti peetakse oluliseks ettevõtete koostöö arendamist kõrgtehnoloogiliste ettevõtetega, nii on võimalik luua uusi innovaatilisi projekte ja firmasid;
  • oluline on majanduslik mitmekesisus, keskenduda tuleb eri sektoritele ja tehnoloogiatele;
  • õppejõudude, teadlaste, tudengite ja ekspertide rahvusvahelise suhtluse arendamist ja toetamist ning välismaal kogemuste omandamist peetakse äärmiselt oluliseks;
  • üheks olulisemaks kriteeriumiks peetakse ka mõtteviisi ja suhtumise muutumist inimeste seas – eesmärgid tuleb seada kõrgemale, parandada tuleb inimeste teadlikkust innovatsioonistrateegia eesmärkide ja vajalike tegevuste kohta.


Joonis 5. Tampere innovatsiooniinstrumentidel (nagu Demola, Protomo ja New Factory) nähakse olevat väga oluline mõju uute ettevõtete ja töökohtade loomisele (2011 ja 2012) 14

Järeldused

  • Innovatsiooni aluseks on pidev strateegiline planeerimine ja tegevuskavade elluviimine;
  • innovatsiooni elluviimiseks on vajalik ka inimeste suhtumise muutmine ja teadlikkuse parandamine;
  • ülikoolidel ja kutsekoolidel nähakse innovatsiooni edendamisel suurt rolli;
    • ülikoolid ja kutsekoolid peavad seadma rõhu õppekavadele, mille valdkonna spetsialiste vajatakse piirkonnas enim; vajaduse korral tuleb muuta ka olemasolevaid õppekavasid, tuues sisse interdistsiplinaarseid oskusi;
    • välisõppejõudude ja -tudengite kaasamine ning tihe koostöö ettevõtlusega aitab luua uusi idufirmasid;
  • ruumi-, transpordi- ja teised avalikud teenused peavad toetama kogu piirkonna ühtlasemat arengut, vastasel juhul keskustest eemale jäävad piirkonnad pigem taandarenevad;
  • tootmissektori efektiivsuse tõstmine ja integreerimine teenusesektoriga on oluline eelis globaalsel tasandil konkurentsis püsimiseks;
  • kvaliteetsetel innovatsiooniinstrumentidel, nagu inkubaatorid, kiirendid, TAKid, on selge mõju uute ettevõtete tekkimisele ja töökohtade loomisele.


Joonis 6. Ülikoolid on kaasanud rohkem välistudengeid ja -õppejõude; ülikoolide tihedam koostöö ettevõtetega on suurendanud teadlaste ja tudengite liikumist ettevõtlusse (ka idufirmade tekke kasv) 15

3 Joonised ja tabelid

 

Kuni 1980ndad

1990ndad

21. sajandi algus

Tänapäev

Lähitulevik

Tarkvara-
tüübid

Mainframe-lahendused

Lisandusid personaalarvutid

Personaal-
arvutite ja mobiilseadmete laiaulatuslik levik. Sardsüstemide arengu hoogustumine.

Nuti-
seadmete, pilveteenuste ja XAAS[1] lahenduste laiaulatuslik levik. Sardsüsteemide laialdane kasutamine, sensoorika kiire kasv. Personaalarvuti veel populaarne.

Nutiseadmed asendavad personaalarvutid. Pilveteenused, XAAS lahendused, sardsüsteemid, asjade internet on valdavad tehnoloogiad. Virtuaalse reaalsuse lahenduste laiem levik.

Tarkvara kätte-
saadavus

Tarkvara pakkus arendaja

Karbi-
tarkvara sai osta poest

Tarkvara võimalik alla laadida veebist

Tarkvara võimalik omandada mõne sekundiga. Väga suur hulk erinevaid pisirakendusi. Mitmed rakendused pilveteenustes.

Tarkvara kätte-
saadavus kasvab veelgi. Väikesed eraldiseisvad rakendused eri funktsioonide katmiseks ja tarkvararakenduste laiaulatuslik asendamine teenustega pilves.

Tarbija tüüp

Ettevõtted

Ettevõtted ja eraisikud

Ettevõtted ja eraisikud. Tarbijate arvu kiire suurenemine

Ettevõtted ja eraisikud. Tarbijate arvu hüppeline suurenemine jätkub.

Ettevõtted ja eraisikud. Tarbijate arvu hüppeline suurenemine jätkub.

Tabel 1. Ostukäitumise muutused IKT-sektoris. Raporti autori koostatud. Allikas: Kleiner Perkins Caufield Byers – Mary Meeker, Internet Trends 2014


Joonis 7. IKT bakalaureuseõppe tudengite arv 16



Joonis 8. IKT magistriõppe tudengite arv



Joonis 9. IKT doktoriõppe tudengite arv 17



Joonis 10. IKT bakalaureuseõppe välistudengite arv



Joonis 11. IKT magistriõppe välistudengite arv 



Joonis 12. Digitaalse maailma kasvu prognoos 2013–2016



Joonis 13. IKT-seadmete osakaalu muutus



Joonis 14. Turvaintsidentide arv kasvas 2013. aastal 25%



Joonis 15. Turvaintsidentidega kaasnev kahju suureneb 18



Tabel 2. Sardsüsteemide prognoositud rakendusvaldkonnad 19



Tabel 3. Tarkvara omamisega seotud kulud: ilmsed ja varjatud 20



Tabel 4. Tarkvaraprojektide keskmine edukus aastate lõikes 21



Joonis 16. Internetti kasutavate inimeste hulk elanikkonnast (vasakul osakaal, paremal kasv) 22



Joonis 17. Investeeringud teadus- ja arendustegevusse sektorite ja piirkondade lõikes 23



Joonis 18. TA-valdkonna töötajate hulk ja jagunemine IKT-sektori ettevõtetes 24



Joonis 19. ELi ja USA IKT-sektori lisandväärtuse võrdlus (2009) 25

4 Teaduspotentsiaal

Järgnevalt antakse ülevaade Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teaduspotentsiaali fookusest IKT-kasvuvaldkonna niššides.

Tartu Ülikool (TÜ)

IKT-võimekust esindab peamiselt matemaatika-informaatika teaduskonna arvutiteaduse instituut ning loodus- ja tehnoloogiateaduskond (LOTE).

LOTE uurimisvaldkonnad on arvutitehnika (robootika, kosmosetehnoloogia, sh IKT; satelliidipiltide ning mobiilpositsioneerimine; bioloogiliste andmete analüüs ja haldus). Käesolev kokkuvõte ei kata kõiki tegevusi, kuid tuuakse välja mõned tugevusvaldkonnad.

Andmeanalüüs ja infohaldus

See valdkond (ka big data, data science) on läbiv valdkond paljude uurimisrühmade jaoks. Nii andmekaeve üldiselt ja ka selle rakenduste – äriprotsesside analüüs ja modelleerimine, bio-, neuro-, tervise-, geoinfosüsteemide (asukohainfo) jne – võimekus on väga suur. Lisaks veel analüüsi ja andmeturbe ühildamine, samuti satelliidipildid/kosmoseprogramm jt.

Lisatugevused – suured arvutused (teadusarvutused), pilvearvutused, asjade internet jne.

Eestis kuulub andmeanalüüsi alla ka keeletehnoloogia – andmetepõhine lähenemine – masintõlge, kõne süntees ja analüüs. Neid valdkondi saab edendada vaid suurte korpuste ja andmete abil.

Rahvusvaheline infrastruktuur: TÜ koordineerib Eesti osalust ESFRI programmides ELIXIR (bioloogiliste andmete infrastruktuur) ja CLARIN (keeletehnoloogia andmed ja infrastruktuur).

TÜ on partner 50% ulatuses Eesti Arvutiteaduse tippkeskuses EXCS.

Bioinformaatika (Vilo, Remm, Kõljalg), tarkvaratehnika ja äriprotsessid (Dumas), arvutitehnika ja robootika (Aabloo), geoinfo (Ahas), pilvearvutused (Srirama) jt. Ettevõtetest teevad koostööd Regio, Positium, Quretec, Protobios. Käivitumas on koostöö EMT-Elioni, Kaubamajaga.

Eesti on maailmas ainus koht, kus tegeletakse aktiivselt eesti keele keeletehnoloogiaga – TÜ fookus peamiselt tekstipõhine (korpused, masintõlge, morfoloogia, süntaks jne).

Rahvusvaheline partnerlus – peale ELIXIRi ja CLARINi veel IMI (Innovative Medicines Initiative) projektid PREDECT ja EMIF-Platform (need on suurte ravimiettevõtete, nagu GSK, Pfizer, Roche jt, ning ELi raamprogrammi Horisont 2020 ühisrahastusega projektid), CONCO – teo sekveneerimise tugi. Samuti Quretec – FP7 ja Cosmetics Europe projektid AgedBrainSysBio, DETECTIVE, ESNATS. Varem (FP6, FP7) näiteks ENFIN, FunGenES, SIROCCO. Geoinformatsiooni alal teevad veel koostööd ETH Zürich, University of Ghenti, University of Peking, Ohio State University, University of Helsinki.

Tarkvaraarendus (vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduseks)

Toimub väga tihe koostöö idufirmadega ZeroTurnaround, Plumbr, kes loovad vastavaid tooteid. Samuti teiste ettevõtetega, nagu Pipedrive ja Fortumo.

TÜ suurimad tugevused on tarkvaratehnikas, äriprotsesside modelleerimises ja äriprotsesside kaevandamises (sh ka big data). Prof Marlon Dumas on maailma absoluutses tipus ligi 16 000 tsiteeringuga ja Vene töörühm tegeleb programmeerimiskeelte semantika ja vahenditega koodi verifitseerimiseks.

Samuti on tarkvaraarendus tehnoloogiaarenduskeskuse STACC (TÜ on juhtiv teaduspartner) tugev valdkond, kus tehakse koostööd paljude Eesti ettevõtetega. TÜ korraldab Eestis äriprotsesside ümarlauda, kus osaleb 100 ettevõtet (mitte-IT) ning 180 inimest. Ka EXCS tippkeskus tegeleb tarkvaraarendusega.

Sardsüsteemid, robootika ja tootmise automatiseerimine 

Robootika ja arvutitehnika on LOTE-s prof Aabloo (> 1500 tsiteeringu) juhitud valdkond. Sinna kuulub ka kosmosetehnoloogia (tudengisatelliit) ja kogu selle valdkonna IKT juhtimine ja andmeanalüüs.

Pilvearvutused, asjade internet – valdkonnaga tegeleb Satish Srirama (mobile and cloud lab).

Tippteadus

IKT-sektoris on ATI-s 15 inimest üle 500 tsiteeringuga. Samuti on seal veel teistest teaduskondadest eelnevalt mainitud Ahas, Aabloo, Remm ja Kõljalg.

ATI – Google Scholar profiilid on enamikul teadlastel – need on leitavad järgmiste viidete abil:

http://scholar.google.com/citations?view_op=search_authors&hl=en&mauthors=label:unitartucs 

http://scholar.google.com/citations?mauthors=ahas-rein+%7C+koljalg-u+%7C%C2%A0aabloo-a+%7C+remm-m+&hl=en&view_op=search_authors 

Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ)

Arvutitehnika instituut (ATI)

(Võtmeisikud: Jaan Raik, Raimund Ubar, Thomas Hollstein, Gert Jervan)

Valdkond:

Sardsüsteemide nišš: microelectronics technologies ja cyber-physical systems.

Täpsem fookus on süsteemide test, reliability, verification. Samuti many-core systems, mixed-criticality systems. Sardsüsteemide rakendused meditsiinis (CEBE ja ELIKO), kosmosetehnoloogias (koostöö DLR ja Recore’ga, projekt IMMORTAL), autotööstuses (Infineon, projekt BASTION) jt.

Projektid:

Viimase 5 aasta jooksul on uurimisgrupp olnud 4 Euroopa Liidu teadusprojekti (rahastaja Euroopa Komisjon, keskmine projekti eelarve 2–4 miljonit eurot) koordinaatoriks (CREDES, DIAMOND, BASTION, IMMORTAL), lisaks on osaletud mitmetes projektides partnerina. Pidev rahastamine Eesti riigi eelarvevahenditest (SF, ETF, IUT).

Peamised koostööpartnerid

FP7 + Horisont 2020 konsortsiumide partnerid:

IBM, Ericsson, Infineon, Politecnico di Torino, Linköping University, Lund University, Bremen University, TU Graz, German Aerospace Centre DLR, University of Twente, Testonica Lab OÜ, Aster, Recore, TransEDA, Hamm-Lippstadt Applied University, University of Verona, TU Darmstadt, Brandenburg TU Cottbus, Göpel Electronic GmbH.

Lisaks erinev kahepoolne koostöö (töötajate vahetus, ühispublikatsioonid):

Ilmenau University, Aveiro University, KTH Stockholm, Turku University, Tampere University of Technology, Ferrara University, UPC Valencia, NAIST/Osaka, Nis University, Holon Institute of Technology, KhAI Kharkov, Delft University, CTU Praha, TU Liberec, ISPRAS Moscow, KNURE Kharkov, TIMA Grenoble, LIRMM Montpelier, Southhampton University, York University, PUCRS (Brazil), INAOE (Mexico), Duke (US), KIT Karslruhe, Bosch, iROC, IHP.

Side TAKide ja tippkeskustega:

Uurimisgrupp koordineerib Eesti teaduse tippkeskust CEBE. CEBE on interdistsiplinaarne keskus, sidudes kokku IKT ja meditsiinitehnoloogiad. Mitmed CEBE raames ATIs loodud rakendused on suunatud meditsiini valdkonda (une-, kardiovaskulaar- ja aju-uuringud). CEBE tugeva ja olulise nutika spetsialiseerumise valdkonna arendamisel Eestis on määrav interdistsiplinaarne koostöö nimetatud projektide tulemuste rakendamisel, mis loob võimaluse ja avab olulised perspektiivid tervisetehnoloogiate arendamisel, eeskätt e-tervise kontseptsiooni kasutuselevõtul Eestis.

ELIKOs osalemine täiendamaks integraalskeemide testikompetentsiga TTÜ arvutiteaduse instituuti (tarkvara test) ja Testonica Lab (trükkplaatsüsteemide test) panust.

Üldised märkused:

Mitmed ATI teadlased on maailmas oma valdkonna paremiku hulgas ja hinnatud koostööpartnerid. Paljude rahvusvaheliste konverentside organisaatorid. Väga rahvusvaheline uurimisgrupp (u 30 inimest). Ubar ja Jervan teostavad regulaarselt Euroopa Komisjoni tellitud teadusprojektide ekspertiise.

Elektroonikainstituut (ELIN)

(Võtmeisikud: Mart Min, Toomas Rang)

Valdkond

Sardsüsteemide, robootika ja tootmise automatiseerimise nišš: impedantsspektroskoopia meetodid ja mikroelektroonsed lahendused. Tarkade süsteemide ja aparaatide uurimine ja loomine elusobjektide (rakud, eluskoed ja organid, ka viirused ja bakterid) ning tehniliste objektide (pooljuht- ja metallstruktuurid, komposiitmaterjalid ning rajatised nende baasil, keemilised ühendid) identifitseerimiseks mõõtmiste, andmehõive ja modelleerimise kaudu, hõlmates nii meetodeid (mõõte- ja sensorsignaalide töötlus, infoeraldus andmetest), vahendeid (aparatuur, mikroelektroonsed komponendid, sardtarkvara) kui ka projekteerimist, prototüüpimist ja testimist. Mõõtmise ja andmehõive puhul keskendutakse spektroskoopiale, täpsemalt impedantsspektroskoopiale elektrilise, akustilise, mehaanilise ja soojusliku impedantsi vallas.

Rakendusi kasutatakse peamiselt meditsiinis, eriti e-meditsiinis (pideva seire ja diagnostikavahendid), biotehnoloogias ja keemias (kiiplaborid, mikro- ja nanovedelikud) ning materjalide (pooljuhid, komposiitmaterjalid, metallide sulamid) uurimisel ja kvaliteedi hindamisel. Pooljuhtseadised on kasutusel ka energiamuundurites. 

Projektid

Viimase viie aasta jooksul on oldud partner mitmes ELi rahastatavas teadusprojektis: Marie Curie postdoc grant MICROFLUCHIP – Microfluidic chip; SAFEMETAL – Increasing EU citizen Security by utilizing innovative intelligent signal processing systems for Euro-coin validation and metal quality testing; HERMES – Innovative, Highly Efficient Road Surface Measurement and Control System.

Lisaks koostöölepingud ettevõtetega (Electrolux Italy S.p.A (2012): Feasibility analysis in the use of bio-impedance measurement for food processing control; Carometec A/S (Taani, 2013): Licensing of the bioimpedance based technology for application in meat quality assessment equipment; Injeq Oy (Soome, 2014): Licensing of the bioimpedance based technology for implementation in medical diagnostics and treatment – syringe needle control in the body); pidev rahastamine Eesti riigi eelarvevahenditest (SF, ETF, IUT).

Peamised koostööpartnerid

Välispartnerid: Budapesti Tehnoloogia ja Majanduse Ülikool (Ungari), Tampere Tehnikaülikool (Soome), St Jude Medical Inc. (USA) ja St Jude Medical Estonia (USA/Eesti), A.F.Ioffe Physico-Technical Institute at Russian Academy of Sciences (Venemaa).

Partnerid Eestis: Clifton AS (Tartu), ArtecDesign OÜ (Tallinn), elektroonika ja info- ning kommunikatsioonitehnoloogia arenduskeskus TAK ELIKO (Tallinn), teaduse tippkeskus CEBE integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika valdkonnas (Tallinn, TTÜ).

Sidemed tehnoloogiaarenduskeskuste ja tippkeskustega

Alusuuringud toimuvad teaduse tippkeskuse CEBE raames, rakendusuuringud aga toimuvad kooskõlas TAK ELIKO programmiga. Otsesed sidemed ja tulevikus oluline koostöö nutika spetsialiseerumise tervisetehnoloogia suunaga.

Üldised märkused

Mart Min on rahvusvahelise bioelektromagnetismi ühingu president ning elektrilise bioimpedantsi alaste uuringute arendamise komitee liige rahvusvahelises bioimpedantsi ühingus. Euroopa leiutusauhinna nominent 2011.

Automaatikainstituut

(Võtmeisik: Jürgo Preden)

Valdkonnad

Andmeanalüüsi ja infohalduse nišš:

tegeldakse erinevate andmeanalüüsi meetoditega, nende hulgas hägusloogikal põhinevad klassifitseerimismeetodid, signaalide omaduste eristamise meetodid ning muud mustrite tuvastuseks rakendatavad meetodid. Tehtud teadustööd on ka avaldatud, samuti on rakendatud meetodeid praktiliste ülesannete lahendamiseks (näiteks tööstusseadmete jälgimine, taktikalised sensorsüsteemid).

Sardsüsteemide, robootika ja tootmise automatiseerimise nišš:

küberfüüsikalised süsteemid on üks tulemuste rakendamise peamisi valdkondi. Uurimistööd küberfüüsikaliste süsteemide arenduse vallas, samuti rakendatakse neid süsteeme praktiliste ülesannete lahendamisel, näiteks taktikaliste süsteemide loomisel. Erinevate küberfüüsikaliste süsteemide aspektidega tegelemine alates sensoritest, arvutusest ja kommunikatsioonist kuni info toimetamiseni selle tarbijani, kasutades visuaalset kasutajaliidest.

Projektid

ELi ühise tehnoloogiaalgatuse projekt ARTEMIS, Euroopa Kaitseagentuuri projekt, USA Army Research Laboratory projekt.

Peamised koostööpartnerid

New York State University at Buffalo, Loughborough’ ülikool Suurbritannias, Army Research Laboratory USAs, Thales Hollandis, FOI Rootsis.

Koostöö nii Eliko kui ka IMECCiga, Elikoga on plaanis koostöö ka uuel perioodil.

Biorobootika keskus

(Võtmeisik: Maarja Kruusmaa) 

Valdkond

Sardsüsteemide, robootika ja tootmise automatiseerimise nišš: allveerobootika, bioloogiast inspireeritud robootika, robootika kasutamine bioloogias ja keskkonnauuringutes, veealused andurid ja veealused mõõtmised.

Projektid

Viimaste aastate jooksul on keskus koordineerinud või olnud partneriks viies ELi teadusprojektis (FILOSE, SAFROS, ISUR, ARROWS, ROBOCADEMY), lisaks Bonuse projekt FishVew. Samuti regulaarne rahastamine Eesti riigi eelarvevahenditest (SF, ETF, IUT).

Peamised koostööpartnerid

Lepinguliselt üle 30 partneri, enamuses Euroopa juhtivad ülikoolid, kuid ka ettevõtted.

Olulisemad ülikoolid: Verona Ülikool, Firenze Ülikool, EPFL (Lausanni Polütehniline Instituut), DLR (Saksa Kosmoseagentuur), Karlsruhe Ülikool, Herriot-Watti Ülikool, Bathi Ülikool, IIT (Itaalia Tehnoloogiainstituut), Tampere Ülikool, DFKI (Saksa Tehisintellekti Keskus), Girona Ülikool, San Raffaele haigla, Oslo Ülikooli Kliinikum.

Ettevõtted: Seebyte, Graattech, Atlas Elektornik, NESNE Electronics, TWI Ltd, Albatross Marine Technologies S.L., SJE Ecohydraulic Engineering.

Üldised märkused

Maarja Kruusmaa kuulub maailma juhtivate biorobootika teadlaste hulka, olles muu hulgas ka ELi tasandi teekaartide koostaja. Lisaks nimetati ta hiljuti oma valdkonna naisteadlaste kümne parima hulka. Biorobootika keskuse leiutised on saavutanud meedia ulatusliku tähelepanu, olles väljapanekutel nii Londonis, Kopenhaagenis kui ka Discovery telekanalis.

Informaatikainstituut

(Võtmeisikud: Kuldar Taveter, Innar Liiv)

Valdkonnad

Andmeanalüüsi ja infohalduse nišš: andmekaeve, suurandmed, andmeanalüüs

Vahendite ja metoodika tarkvaraarenduse nišš: eesmärgipõhise nõuete analüüsi ning kiire prototüüpimise ja simulatsiooni meetodid agiilses tarkvaraarenduses; arenevate, usaldusväärsete ja koostalitlusvõimeliste infosüsteemide mudelipõhine haldamine.

Projektid

T&A projekt Mitsubishi Motors Corporationiga: Using electric cars in the conditions of Estonia 2012–2014; Tervise Arengu Instituudi läbi viidud koolitoiduteemalise küsitluse ankeetandmestiku töötlemine ja analüüs, 2008–2009; Data mining of big amount of churn data, Skype Technologies, 2009;

ELi teadusprojekt „Modelling crisis management for improved action and preparedness (CRISMA)”, riiklik rahastus 2010–2014.

Peamised koostööpartnerid

Stockholmi Ülikool, Leedsi Ülikool, Swinburne’i Tehnoloogiaülikool (Austraalia); Elion (praegune nimetus AS Eesti Telekom), Eesti E-tervise Sihtasutus.

Sidemed tehnoloogiaarenduskeskuste ja tippkeskustega

Koostöö tarkvara TAKiga STACC: valdkond suurandmed ja andmekaeve; märtsis 2014 töödeldi käsunduslepingute alusel Ruth Sepperi STACC projekti „Kroonilise haigusprotsessi diagnoosimudeli loomine biomeditsiiniliste mõõtmistulemuste andmekaeve alusel” andmeid. STACCiga hetkel koostöö projektis „Personaliseeritud tervishoiu otsustustoe süsteem". Uues, loodavas TAKis osalemise plaan, STACCi kaudu ka Horisont 2020 raames projekti taotlemine. 

Arvutiteaduse instituut

(Võtmeisikud: Jüri Vain, Olaf Maennel, Tanel Tammet)

Valdkonnad

1. Sardsüsteemide, robootika ja tootmise automatiseerimise nišš

Kognitiivne robootika: inimliigutuste modelleerimine, masinõpe, planeerimine ja tuvastamine. Rakendusalaks on inimene-masin-liidesed, meditsiin, täpsemalt neurofüsioloogia ja psühholoogia. Uurimused ja võimalikud rakendused valdkonnas, „Computer aided medicine”.

2. Infoturbe ja küberkaitse nišš

Küberkaitse grupil veel erilist teadusajalugu (TTÜ raames) ei ole. 12. novembril 2014 loodi TTÜ küberkaitse ja küberkriminalistika keskus koostöös sise-, justiits- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, Riigi Infosüsteemi Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga. Konkreetsemad temaatikad: võrguturve (Olaf Maennel); Andmekaevandamine ja monitooringusüsteemid (Risto Vaarandi). Vaja oleks kindlasti ka küberkriminalistika (digital forensics) teema juht-uurijat, kuid sobiva isiku otsimisega alles tegeldakse; tõsiste mängude (serious games) teemad küberkaitses (õppused) (Rain Ottis).

3. Vahendite ja metoodikate tarkvaraarenduses nišš

Tarkvara ja küberfüüsikaliste süsteemide modelleerimine ja valideerimine, sh tõestatavalt nõuetekohane arendus, mudelipõhine testimine ja verifitseerimine.

4. Andmeanalüüsi ja infohalduse nišš

Competence in designing high-performance tools for big data analysis, supporting a combined probabilistic analysis / probabilistic reasoning approach (Whitedb, http://whitedb.org).

Competence in mining, merging and semantic analysis of data from social media and different crowd-sourced information systems (Sightsmap, http://sightsmap.com).

Koostööpartnerid

1. valdkond: Tokyo Denki Ülikool, Waseda University of Women's Health, Tartu Ülikooli kliinikumi Närvi kliinik, Tallinna Ülikooli psühholoogia instituut.

2. valdkond: sise-, justiits- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, NATO küberkaitsekeskus, mitmed välisülikoolid.

3. valdkond: Abo Akademi University, Aalborg University, Microsoft Research, University of Birmingham, Kharkov University of Avionics.

4. valdkond: Mindworks, Datel, Positium, Regio, Cybernetica, pangandus- ja kommunaalsektor.

Projektid

Erinevad ELi teadusprojektid (ROBOSWARM, D-MINT, E-CRIME, 2CENTRE), riiklik rahastus (ETF), koostöölepingud ettevõtete ja välisülikoolidega.

Sidemed tehnoloogiaarenduskeskuste ja tippkeskustega

Instituudi teadlased juhivad kahte ELIKO projekti.

Üldised märkused

Toimub uue keskuse (küberjulgeoleku ja küberkriminalistika keskus) käivitamine, mida on kolme aasta jooksul rahastanud Euroopa Komisjoni sisejulgeoleku direktoraat. Keskust asub juhtima hiljuti Inglismaalt Loughbrough’ Ülikoolist värvatud tippteadlane prof Olaf Maennel.

TTÜ Küberneetika Instituut

(Võtmeisikud: Tarmo Uustalu, Ahto Kalja)

A. Küberneetika instituudi tarkvarateaduse labori võimekus ja tegevuste fookus e-riigi lahenduste valdkonnas

1. E-teenuste ja X-tee projektides osalenud nende loomise algusest peale ehk aastast 2001. Selles valdkonnas üle 13aastane projektijuhtimise kogemus, mis hõlmab projekti käivitamist ja koordineerimist, projektitulemuste kasutamist, projekti uuenduste teaduslikke rakendusuuringute initsialiseerimist, suhtlemist analoogsete projektide meeskondadega välismaal (nii ELis kui ka Aserbaidžaanis, Kataris, Venemaal jne).

2. Sügavamalt tegelenud e-riigi ja X-tee teenuste poolega. Instituudi labori töötajad viisid 2011. aastal Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel läbi uurimistöö „Andmevahetuskihi X-tee versiooni 5.0 teenuste loomise automatiseerimine“. Aastatel 2012–2013 täideti Riigikantselei tellimus rakendusuuringu teemal „Andmeaitade (teiseste andmekogude) loomise põhimõtete väljatöötamine”.

3. Pikaajaliselt täitnud kolme eri ülesannet, mis on seotud riigi infosüsteemi arendamise, küberkaitse ja radarseirega. Esiteks on labor koostöös RIA ja RISOga välja töötanud riigi infosüsteemi ontoloogiate loomise tehnoloogia. Teiseks on instituut pikaajaliselt täitnud Kaitseministeeriumi lepinguid küberkaitse modelleerimise vallas. Kolmandaks omab instituut pikaajalist kogemust riigi radarseire süsteemi modelleerimisel. 

B. Küberneetika instituudi tarkvarateaduse labori võimekus ja tegevuste fookus tarkvaraarenduse ning vahendite ja metoodikate valdkonnas

1. Viimase viie aasta jooksul on tegeldud ja lähitulevikus keskendutakse mudelpõhisele tarkvaraarendusele Java keskkonnas. Arendatakse oma programmeerimiskeskkonda CoCoViLa (COmpiler COmpiler for VIsual LAnguages), mis on teatud probleemvaldkonna ülesannete visuaalseks (diagrammidena esitatavateks) kirjeldamiseks sobiva kasutajaliidesega instrumentaaltarkvara süsteem kiireks prototüüpimiseks ja simuleerimiseks. Tuntud süsteemidest on selle funktsionaalsus võrreldav MathLABi ja SImuLinkiga, kuid evib lisaks intuitsionistlikul lausearvutusel põhinevat algoritmide automaatse genereerimise komponenti. Ühtlasi töötatakse välja meetodeid ja tehnoloogiat probleemvaldkondade ja ülesannete mudelite ning protsesside spetsifitseerimiseks ning antud liiki vahendite efektiivseks kasutamiseks.

2. Olulisemad akadeemilised koostööpartnerid on praegu KTH, Tampere Tehnikaülikool ja rahvusvaheline NATO küberkaitsekeskus, aga uurimistöö teatavates lõikudes on olnud partneriks ka Stanfordi Ülikool USAs, Saarimaa Ülikool Saksamaal ja Århusi Ülikool Taanis, kus instituudil on jätkuvalt väga häid kontakte. Partnerid ja rakendustööde tellijad Eestis on olnud kaitseministeerium (küberrünnete simuleerimine ja vastumeetmete süntees), RIA veebiteenuste automaatne orkestratsioon, Aktors OÜ (tarkvaraarendus, veebiteenused) ja Bole OÜ (tüvekontuuriga „kõveratest" laudadest puitkatete automaatne projekteerimine ja tootmisprotsesside juhtimine). Oluliseks partneriks läbi aastate on olnud ka TTÜ masinaehituse instituut (hüdraulika- ja mehaanikasüsteemide projekteerimine).

3. Uurimisrühm kuulub arvutiteaduse tippkeskuse EXCS koosseisu ning täidab praegu IKT riikliku programmi projekti „Model Based Java Software Development Technology“, SFOS reg nr 3.2.1201.13-0026). Senine praktika näitab, et meetod on edukalt kasutatav mitme tehnikavaldkonna inseneriarvutustes, küberkaitse ülesannete lahendamisel ning veebiteenuste automatiseerimisel. Tänu neile rakendusuuringutele on uurimisrümal olemas arvestatav kompetents ka nimetatud valdkondades. 

C. Küberneetika instituudi tarkvarateaduse labori võimekus ja tegevuste fookus loogika ja semantika valdkonnas (T. Uustalu)

Valdkond: vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses. Fookuses on funktsionaalprogrammeerimine (functional programming, Haskell, OCaml, Erlang, Scala, Clojure, F#) ning tugevate garantiidega tarkvara (high-assurance software), sh tugevad programmianalüüsid, deduktiivne verifitseerimine, programmide käivitusaegne verifitseerimine (runtime verification), sõltuvate tüüpidega programmeerimine (dependently typed programming). Suurimad väljakutsed tugevate garantiide jaoks on mitmetuumalised arhitektuurid, nõrgad mälumudelid, massiivne andmeparalleelsus jne.

Mõlemad suunad ühtivad ka Horisont 2020 IKT LEITi tegevussuuna „Tools and methods for software technology" prioriteetidega.

Projektid

Perioodil 2009–2014 oli rühm partneriks FP7 IP-s „Highly Adaptive and Trustworthy Software Using Formal Models, HATS”, mis keskendus tarkvara tooteperede (software product lines) verifitseerimise tehnoloogiatele. Pidev rahastamine Eesti riigi eelarvevahenditest (SF, ETF, IUT).

Koostöö

Aktiivne koostöö (sh ühised publikatsioonid): Cambridge’i, Edinburghi, Oxfordi, Chalmersi, Kyoto ülikool jpt ülikoolid ning suurettevõtted (näiteks Microsoft).

Muud märkused

T. Uustalu on oma valdkonnas väga tunnustatud (nii publikatsioonid kui ka koostöö, konverentside korraldamine), samuti on ta tippkeskuse EXCS juht. Uurimisgrupp on väga rahvusvaheline. Osaletakse vahetult kiiresti suure populaarsuse saavutanud sõltuvate tüüpidega programmeerimise keele Agda arendamisel (nt Agda rakendajate kohtumine Tallinnas oktoobris 2014).

Sidemed tehnoloogiaarenduskeskuste ja tippkeskustega

Uurimistöö on otseselt seotud arvutiteaduse tippkeskuse EXCS tööga küberneetika instituudi ja TÜ ühises töörühmas „Programming languages and systems”, samuti IKT T&A toetamise meetme projektiga „Coinduction for semantics, analysis and verification of communicating and concurrent reactive software”, http://cs.ioc.ee/excs/ http://cs.ioc.ee/coind/. 

5 Kaasamine

Eesti Arengufondi nutika spetsialiseerumise (NS) kaasamine toimub kolmel tasemel: individuaalsed kohtumised, fookusgruppide (FG) kohtumised, üldine teavitamine ja tagasiside küsimine (nt kodulehel). Koosseisud muutuvad vastavalt vajadusele.

Fookusgruppide kaudu on kaasatud nii ettevõtjaid, teadusasutuste esindajaid, riigi esindajaid kui ka teisi pooli.

Kaasamistegevuse tulemusena kogutud sisend viiakse NSi juhtkomiteesse.



Joonis 47. Nutika spetsialiseerumise kaasamistegevused


IKT valdkonna kaasamine toimub nende fookusgruppide kaudu


Joonis 20. IKT kaasamistegevused


Fookusgruppide kohtumised toimusid juunis ja septembri keskpaigas.

Fookusgruppide praegused koosseisud

Hariduse FG

  1. TÜ – Jaak Vilo
  2. TTÜ – Gert Jervan
  3. HITSA – Marily Hendrikson
  4. ETAG – Raimo Uus
  5. RISO – Ave Lauringson

Interdistsiplinaarne FG

  1. EAS – Tanel Rebane
  2. ITL – Jüri Jõema
  3. CPD – Harri Tallinn
  4. SKYPE – Ando Saabas

Ettevõtete FG

  1. CYBERNETICA – Oliver Väärtnõu
  2. TEHNOLABOR – Indrek Hirvlaan
  3. HELMES – Meelis Lang
  4. CODEBORNE – Toomas Talts
  5. MARINEXPLORE – Andre Karpistšenko
  6. ZEROTURNAROUND – Riina Einberg

IKT fookusgruppide juhtrühm

  1. ITL – Jüri Jõema
  2. HITSA – Andres Ääremaa
  3. CYBERNETICA – Oliver Väärtnõu
  4. RIIGIKANTSELEI – Siim Sikkut
  5. Arengufond – Kristjan Lepik

Teised kaasatud pooled

  1. IKT klaster – Doris Põld
  2. STACC – Kalev Koppel
  3. Telia Sonera – Enn Saar
  4. TripleDev OÜ – Marek Põldeots
  5. Plumbr OÜ – Ivo Mägi
  6. Eliko – Indrek Ruiso
  7. MKM – Karin Rits
  8. TÜ – Varmo Vene
  9. TTÜ – Kristjan Rebane
  10. ETAG – Kristin Kraav
  11. Startup Wise Guys – Herty Tammo
  12. RIA – Andres Kütt
  13. Hansson, Leego & Partner OÜ – Erki Leego
  14. Tehnopol – Toomas Türk

Lisaks korraldas Arengufond ettevõtete seas küsitluse, et kaardistada tootearenduse barjäärid.

Uuringu eesmärk oli selgitada välja barjäärid vm tegurid, mis takistavad või mõjutavad Eesti ettevõttes IKT kasutamist ja rakendamist, et liikuda suurema lisandväärtuse ja kõrgema ekspordipotentsiaaliga ning laialdaselt skaleeritaval tootel või teenusel põhinevale ärimudelile.

Kvalitatiivne uuring tehti ajavahemikus 8.–23. septembrini 2014. Küsitluse sihtrühmad olid:
  • Eesti kapitalil põhinevad keskmised ja suurettevõtted, mille põhiline müügikäive tuleb teenustest;
  • Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted, mille põhitegevus on tootearendus või skaleeritavate teenuste arendamine;
  • idufirmadega seotud eksperdid.

Uuringu tegi üks usutleja struktureeritud intervjuu vormis. Kokku küsitleti 16 inimest. Vastamise aktiivsus oli 73% ja ühe intervjuu mediaanpikkus 25 minutit. Kolmel juhul toimus intervjuu videokõne vahendusel, ülejäänute puhul kohtus usutleja osalejatega.

Peamiseks takistuseks nii arendamisel kui ka müümisel peeti vähest turu tundmist ning puudulikku müügi- ja turundusalast kompetentsi, aga ka seda, et siseturg on väike. Skaleeritavat teenust või toodet ei saa enne välisturule minekut korralikult testida. Arvati, et ka doktorikraadiga inseneride vähesus võib saada arendustöös üheks peamiseks takistuseks. Loomulikult on häda enamasti selleski, et tootearendus nõuab suurt alginvesteeringut.

EASi ekspordi- ja tootearendustoetusi olid kasutanud mitmed ettevõtted, kuid sellega kaasnevat halduskoormust peeti liialt suureks. Samuti mainiti EASi toetuste jagamise heitlikke kriteeriume, millega kursis olemine nõuab kõvasti aega. Positiivset tagasisidet sai väliseksperdi palkamise toetus (poole töötasu maksmine). Mitu ettevõtet mainis, et SmartCap on olnud väärt koostööpartner.

Oli mitmeid kes ütlesid, et siin tegutsevad ettevõtjad on sundseisus. Kui inimestel ei oleks siin peret ja sotsiaalvõrgustikku, leiaks kindlasti IKT ettevõtluseks paremaid paiku.

Kõige enam soovitusi kõlas maksupoliitika kohta. Sooviti tööjõumaksude alandamist, mis teeks välisekspertide palkamise lihtsamaks. Sooviti ka alustavale ettevõttele maksulae kehtestamist, maksusoodustusi ingel-investoritele ja ettevõtte tulumaksu kõrgete tööjõumaksude asemel. Tehti ettepanek läänestada äriõigusseadusandlust, et tuua siia rohkem investoreid.

Kõige enim kõlanud põhjus, miks ettevõtted ei tegele skaleeritavate teenuste või toodete arendamisega, oli huvi puudumine. Tihti ei piisa teenuseäris tegutsevatel ettevõtetel skaleeritava teenuse või toote turundamiseks ja müügiks kompetentsi. Mõtlema paneb ka tootearendusliku ja skaleeritavate teenuste äri liigne riskantsus.

LISAD