#2
IKT

Nutika spetsialiseerumise valdkondlik raport info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kui kasvuvaldkonna kohta

Nutika spetsialiseerumise valdkondlik raport info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kui kasvuvaldkonna kohta


Sissejuhatus

Nutika spetsialiseerumise valdkondlike raportite sissejuhatav dokument on toodud siin. Selles dokumendis on kirjeldatud nutika spetsialiseerumise senist protsessi ning esitatud ka kasvuvaldkondade ja nende niššide valiku põhjendused. Lisaks on antud ülevaade valdkondlike raportite ülesehituse kohta – valdkondlikud eesmärgid ja indikaatorid, nutika spetsialiseerumise meetmed ning vajalike tegevuste leidmise metoodika.

Alljärgnevas analüüsis selgitatakse, millised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasvuvaldkonna majandusvaldkonnad võiksid olla majanduse lisandväärtuse suurendamise seisukohast kõige perspektiivsemad, milliseid tegevusvaldkondi võiks eelistatult arendada, ning samuti esitatakse ettepanek meetmete kohta, millega saaks lisandväärtust enim suurendada. 


Kokkuvõte

Valdkonna kirjeldus

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaldab tarbijal telekommunikatsioonivahendite, arvutite, sh äritarkvara, vahevara, salvestus- ja audiovisuaalsete seadmete integratsiooni ning ühildatud kommunikatsiooni abil juurdepääsu andmetele, nende talletamist, edastamist ja haldamist.

Globaalsel tasandil on IKT saanud üheks võtmetehnoloogiaks enamikus teistes juhtivates sektorites - IKT rakendamine äriprotsessides on oluline ettevõtte efektiivsuse tõstmise vahend.

IKT-sektor kasvab hinnanguliselt kuni seitse korda kiiremini kui muud majandusvaldkonnad. Euroopa Komisjon on seadnud IKT-sektori (digitaaltehnoloogiad) arendamise esimeseks seitsmest strateegilisest suunast (Euroopa digitaalne tegevuskava), mille abil tagada Euroopa majanduse nutikas ja jätkusuutlik kasv.

IKT kui nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkond hõlmab horisontaalselt teisi sektoreid.

Hetkeolukorra kirjeldus

Globaalsel tasandil on Eestil õigustatult eduka e-riigi maine. Eesti riik on suutnud tänu ühelt poolt julgetele ja õigetele otsustele ning teiselt poolt mitmete takistuste puudumisele, mis eksisteerivad erinevalt Eestist suuremates arenenud riikides, läbi viia laiaulatuslikud tegevused innovaatilise infoühiskonna arendamisel. Eestisse on loodud NATO küberkaitsekeskus, ELi sisejulgeoleku IT-agentuur (Suuremahuliste IT-süsteemide amet) ja Eestil on võimalus saada Euroopa infoturbe ja küberkaitse kompetentsikeskuseks. Mitmed lahendused ja teenused, nagu ID-kaart (ja selle rakendused ehk e-identiteet laiemas mõttes), X-tee, e-maksuamet, digiretsept jne on suured eeskujud nii Euroopas kui ka maailma tasandil. Eestist on võrsunud mitmed ülemaailmselt edukad või suurt potentsiaali omavad ettevõtted, nagu Skype, Transferwise, GrabCAD jt.

Kui oluliseks infoühiskonna arendajaks ning innovaatoriks on avalik sektor, siis väga paljud teised sektorid rakendavad IKT-lahendusi pigem väga vähe: 2013. aasta seisuga oli ainult ühes protsessis IKT kasutamine umbes 50% ettevõtetes, neljas protsessis kasutati IKT-lahendusi umbes 30% ettevõtetest.

IKT-sektoris on vähe skaleeritavate toodete või teenuste pakkumisele suunatud põhitegevusega ettevõtteid ja sektori keskmine lisandväärtus on hakanud langema. Ajavahemikul 2011–2012 oli sektoris Euroopa või Soome IKT-sektori keskmist lisandväärtust töötaja kohta ületavaid ettevõtteid alla 10%. 64% sektori ekspordist moodustab elektroonikavaldkond ja seda realiseerib peamiselt üks ettevõte.

Probleemid valdkonnas (Eestis)

Suurim probleem on teiste sektorite ettevõtete vähene suutlikkus rakendada IKT-d äriprotsesside efektiivsuse tõstmiseks – puudu on nii ettevõtete juhtide ja töötajate teadmistest, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) valdkonna töötajatest kui ka rahalistest vahenditest.

IKT ettevõtete vähese teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja tootearenduse üks põhjuseid on ettevõtte juhtide üldine suhtumine, et tootearendus on väga riskantne, või üldisem huvi puudumine selle vastu. Samuti on oluline põhjus nii ettevõtete juhtide, spetsialistide kui ka ettevõtetesse värskelt tööle asunud vastava õppe saanute oskuste vähesus või puudumine tootejuhtimise, rahvusvahelise müügi ja turunduse vallas. Probleemiks on ka kohalike ettevõtete ja ülikoolide väga vähene koostöö teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevuses.

Idufirmadele on kapitali kättesaadavus praegu piiratud, kapitali on puudu nii idufirmade varases kui ka kasvufaasis. Vähene on ka kogemustega kohalike investorite hulk ning kvaliteetsete projektide pealevoog.

Kogu olukorda pingestab lisaks ka kvaliteetsete IKT-spetsialistide ja kõrgemate IKT-oskustega teiste erialade spetsialistide puudus.

Eesmärgid, mis valdkonnas tuleb seada

Valdkonna arengustsenaariumis on kolm peamist eesmärki:

  • IKT sektori liikumine teenusepõhiselt ärilt tootepõhisele ärile;
  • IKT laialdasem rakendamine teistes sektorites;

  • IKT-spetsialistide oskuste kvaliteedi tõstmine ning nende arvu suurendamine.

Lahendused (tegevused), mis aitaks probleeme leevendada ja eesmärkideni jõuda

Tootearenduse suurendamiseks on vajalik juhtide ja spetsialistide teadmuse ja motivatsiooni tõstmine. Samuti tuleb suurendada ettevõtete ja ülikoolide koostööd tehnoloogiasiirde tõhustamise, ülikoolide motivatsioonimudelite muutmise ja koostööd soosiva tegevusruumi väljaarendamise kaudu.

Idufirmade kontekstis on vajalik keskenduda kvaliteetse projektivoo ettevalmistamisele (sh ka välismaiste mentorite laiema kaasamise abil) ja kohaliku kapitali kättesaadavuse suurendamisele.

IKT laiemaks rakendamiseks teistes sektorites on vajalik kõrgemate IKT-oskuste alase teadmuse suurendamine nii juhtide mentorluse kui ka spetsialistide täiendõppe kaudu. Samuti tuleb toetada nii konsultatsioonide kui ka rahaliste meetmetega VKEde IKT rakendamise projekte.

IKT ressursside kvaliteedi ja kvantiteedi suurendamiseks tuleb kõigil tasemeõppe erialadel luua eeldused kõrgemate IKT-oskuste õpetamiseks (teiste erialade õppejõududele täiendavate oskuste edasiandmine; välisõppejõudude suurem kaasamine). Bakalaureuseõppe piisava vastuvõtutaseme tagamiseks tuleb jätkata insenerialade populariseerimist. Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtu suurendamiseks tuleb saavutada magistri- ja doktorikraadi suurem tunnustamine ning jätkata ka aktiivset tudengikandidaatide värbamist välisriikidest. Doktorantuuri rahastamist tuleb suurendada, tagada suuremad stipendiumid ja ressursid lisategevuste jaoks ning soodustada nende inimeste astumist doktorantuuri, kes soovivad teadmisi rakendada väljaspool teadusvaldkonda.

1. Sektori ülevaade

IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) mõiste ja sektori saab määratleda järgmiselt:

  • IKT võimaldab tarbijal telekommunikatsioonivahendite, arvutite, sh äritarkvara, vahetarkvara, salvestus- ja audiovisuaalsete seadmete integratsiooni ning ühildatud kommunikatsiooni kaudu juurdepääsu informatsioonile, selle talletamist, edastamist ja haldamist; 1
  • kontori-, finantsarvestus- ja arvutusseadmete, juhtmete ja kaablite, elektrooniliste lampide ja teiste komponentide, televisiooni- ja raadiosaatjate, tavatelefoni- ja telegraafiseadmete ning vastuvõtjate, heli ja video salvestus-, taasesitus- ning seotud seadmete, mõõte, kontrolli, testimise, navigeerimis- ja teiste eesmärkide jaoks loodud seadmete ja masinate, tööstusprotsessi seadmete tootmine;
  • arvutite ja seonduvate seadmete ning tarkvara, elektroonika ja telekommunikatsiooni varuosade ja varustuse hulgimüügi, telekommunikatsiooni, kontoriseadmete ja varustuse, sh arvutite rentimise, arvutite ja nendega seotud teenused; 2
  • IKT kaubad, mis on mõeldud kas andmete töötlemiseks või kommunikatsiooniks elektrooniliste vahendite abil, mis sisaldavad andmeülekande ja info kuvamise funktsionaalsust, või kaubad, mis kasutavad elektroonilist töötlemist füüsiliste nähtuste tuvastamiseks, mõõtmiseks või salvestamiseks või füüsiliste protsesside kontrollimiseks. 3

Nagu enamikus sektorites, saab IKT puhul rääkida nii valdkondlikest toodetest kui ka teenustest. Tihti on raske eristada, kas pakutava osas on tegu toote või teenusega, kuna turul eksisteerivad ka toodete või teenuste sümbiooslahendused – toodet on võimalik pakkuda ainult koos teenusega või vastupidi ning keeruline on eristada, kumb pakutav toode või teenus on määravama osatähtsusega.

Käesolevas analüüsis oleme võtnud määravaks kriteeriumiks skaleeritavuse – toode on skaleeritav, teenus üldjuhul mitte (kui tegemist on skaleeritava teenusega, siis nimetatakse seda käesolevas raportis tooteks). Selline lähenemisviis on oluline, kuna toodete skaleeritavus võimaldab ettevõttel luua suuremat lisandväärtust võrreldes mitteskaleeritavate toodete ja teenuste müügiga.

(Skaleeritavuse all peame silmas võimet kasvatada müügi- ja tootmismahtu nii, et ettevõtte kasumlikkus jääb samaks või kasvab – tootmis- ja müügikulud kasvavad müügimahu kasvuga võrreldes olulisemalt madalamas tempos toodetud ühiku kohta.) 4

1.1 Sektori üldised andmed
1.1.1 Globaalse IKT-sektori ülevaade

IKT-sektori globaalset suundumust iseloomustab nutiseadmete kasutuse ja interneti pakutavate võimaluste hüppeline kasv ja sellega seoses ka seda toetavate tehnoloogiate (sensorid, asjade internet, nutiseadmed ja -võrgud, sardsüsteemid, väikese voolutarbega süsteemid jne) areng (vt joonised 1 7 ja 2 8 ning 3. lisa joonised 16 ja 17). Järjest enam väheneb lauaarvutite osakaal tarbimises, üha enam kasutatakse nii töötegemiseks (levib ka „kasuta enda seadet” suundumus – bring your own device, BYOD) kui ka videote, muusika jne tarbimiseks väiksemaid nutiseadmeid (telefonid, tahvelarvutid).

Samuti muutuvad aina nutikamaks väga paljud teised seadmed: fotoaparaadid, kodumasinad ja seadmed, mis on kasutuses tootmises (tööpingid, automaatikaseadmed ja aparaadid suhtlevad omavahel).

Paljudes valdkondades, nt haridus, meditsiin, töötlev tööstus, transpordi- ja ehitussektor, nähakse aina suurenevat IKT kasutuselevõttu – reaalaja majandus (real-time economy), paindlik õpe üle interneti, tele- ja personaalne meditsiin, bioinformaatika ja biomeditsiinitehnika, tööstusseadmete paindlik juhtimine ning süsteemidevaheline suhtlus ja nende võime iseseisvalt otsuseid teha (tööstus 4.0 5), transpordi paindlik ja säästlik korraldus (nt sõidukitevaheline (V2V, vehicle to vehicle) ja sõidukite infrastruktuuri vaheline (V2I, vehicle to infrastructure) suhtlus, NFC, reaalaja simulatsioonid ja liiklusvoogude optimeerimine jne 6) ning ehituses nii protsesside automatiseerimine (robotite, automaatsüsteemide ja digitaliseerimise laiem rakendamine) kui ka uute tehnoloogiate (nt 3D-printimine) või lahenduste (nt arukas maja) kasutuselevõtt.

Kuna seadmete, sensorite ja seeläbi tekkivate andmemahtude ning kommunikatsiooni hulk kasvab märgatavalt, suureneb samal moel ka vajadus andmeanalüüsi ja infohalduse, sh infoturbe lahenduste järele kõigis sektorites, valdkondades, üldistavalt ka kõigis seadmetes ja süsteemides. (Vt 3. lisa joonised 12–15 ja tabel 2.)


Joonis 1 IKT laiatarbeseadmete arvu ja tbi muutused aja jooksul


Joonis 2 Seadmetevahelise andmevahetuse kasv



1.1.2 Eesti IKT-sektori ülevaade

Maailma tasandil on Eestil eduka e-riigi maine. Eesti on suutnud tänu ühelt poolt julgetele ja õigetele otsustele ning teiselt poolt mitmete takistuste puudumisele, mis eksisteerivad erinevalt Eestist suuremates arenenud riikides, läbi viia ulatuslikud tegevused innovaatilise infoühiskonna arendamisel. Eestisse on loodud NATO küberkaitsekeskus, ELi sisejulgeoleku IT-agentuur (Suuremahuliste IT-süsteemide amet) ja Eestil on võimalus saada Euroopa infoturbe ja küberkaitse pädevuskeskuseks. Mitmed lahendused ja teenused, nagu ID-kaart (ja selle rakendused ehk e-identiteet laiemas mõttes), X-tee, e-maksuamet, digiretsept jne, on suured eeskujud nii Euroopas kui ka maailma tasandil. Eestist on võrsunud mitmed globaalselt edukad või suurt potentsiaali omavad ettevõtted, nagu Skype, Transferwise, GrabCAD jt.

Paljud Eesti IKT ettevõtete poolt loodud e-riigi lahendused sisaldavad mahukaid infoturbelahendusi, nt X-tee, e-identiteet (ID-kaart, mobiil-ID), e-tervise rakendused jne. Riik infosüsteemide tellijana on oluliselt panustanud infoturbealase pädevuse arendamisse IKT-sektori ettevõtete hulgas. 2009. aastal asutati Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juurde küberjulgeoleku nõukogu, mille peamised ülesanded on toetada strateegilisel tasandil ametkondadevahelist koostööd ning teostada järelevalvet küberjulgeoleku strateegia eesmärkide elluviimise üle. 2010. aastal anti Vabariigi Valitsuse otsusega Riigi Infosüsteemide Arenduskeskusele valitsusasutuse staatus. Uue nimega Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) sai see asutus täiendavad volitused ja vahendid, et korraldada riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) infrastruktuuri kaitset ning teostada järelevalvet infosüsteemide turvalisuse üle.

2009. aastal avati Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) ja Tartu Ülikooli (TÜ) koostöös rahvusvaheline küberkaitse magistriõppekava, kuhu võetakse igal aastal vastu 60 tudengit. Eestisse on loodud NATO küberkaitsekeskus ja ELi sisejulgeoleku IT-agentuur. Tekkinud on uusi Eesti osalusel toimuvaid koostöövorme: Internetivabaduse koalitsioon, ÜRO valitsusekspertide rühm, küberruumis usaldusmeetmete väljatöötamise OSCE töörühm jt. 9 

Kui e-riigina saab Eestist rääkida kui eduloost, siis ettevõtlussektori olukord on pigem keskpärane. Elektroonika- ja telekommunikatsioonisektorist moodustavad suurema osa rahvusvaheliste suurkorporatsioonide Eesti filiaalid (Ericsson Eesti, Enics, Eesti Telekom, Elisa jne). Tarkvarasektor koosneb valdavalt küll kodumaistest ettevõtetest, kuid nende põhitegevusalaks on maailma tasandil suhteliselt madala lisandväärtusega teenuse osutamine.

Eesti IKT-sektori ettevõtetes töötab ligi 20 000 inimest, moodustades 3% kogu tööhõivest. Nendest kolmveerand on hõivatud teeninduses, ülejäänud tootmises.

2013. aastal tegutses info- ja sidevaldkonnas ligi 3000 ettevõtet, millest omakorda 2,4% töötlevas tööstuses, ülejäänud ettevõtted tegutsesid teenindusvaldkonnas. 10 Põhiliselt on tegemist alla kümne hõivatuga infotehnoloogia (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) valdkonna mikroettevõtetega. Üle poole info- ja sideettevõtetest tegelesid programmeerimisega, 15% infoalase tegevusega ning võrdselt kümnendik kino-, videofilmide ja helisalvestiste tootmise ning kirjastamisega. Telekommunikatsiooniga tegeles 6% ettevõtetest.

2013. aastal jäi info- ja sidesektori ettevõtete kogumüügitulu 2012. aasta 1,51 miljardi eurose müügituluga samale tasemele. Paralleelselt müügitulu kasvu pidurdumisega on tootlikkuse näitajad liikunud allapoole. 2013. aastal vähenes ettevõtete kogutootlikkus lisandväärtuse põhjal ligi 14% ja tööjõukulude tootlikkus 10%. 2013. aastal hakkas sektori ettevõtete loodud lisandväärtus kahanema, langedes alla majanduskriisi aegse taseme. Paralleelselt lisandväärtuse langusega on suurenenud sektori tööjõukulud. 11

Kõige enam on kasvanud elektroonikasektor ja seda tänu Ericsson Eestile (vt joonis 3 13). Kui 2009. aastal oli elektroonikavaldkonna müügitulu ligikaudu 300 miljonit eurot, siis 2012. aastal juba peaaegu 1,6 miljardit eurot. Ericsson Eesti müügitulu moodustas kogu elektroonikavaldkonna müügitulust ligi 86% ja kogu sektori müügitulust 42%. (Tarkvaraettevõtete müügitulu moodustas 2012. aastal vaid 11% kogu sektori müügitulust; samas tarkvaraettevõtteid on sektoris kõige enam.) 12

Sektoris eksisteerivad vaid üksikud ettevõtted (vt joonised 4–5), kes suudavad toota kõrget lisandväärtust. Sektorit iseloomustab keskendumine teenusmajandusele, tootearendusega tegeletakse vähe. Väga paljude IKT-sektori edukate keskmise suurusega või suurte ettevõtete loodav lisandväärtus jääb vahemikku 20 000–30 000 eurot töötaja kohta, samal ajal kui tootearendusettevõtted suudavad luua lisandväärtust 50 000–100 000 eurot töötaja kohta.

2012. aasta andmete põhjal on üle 50 000 euro suurust lisandväärtust tootvate ettevõte osakaal u 7% sektori kogumahust (osakaalu leidmiseks arvestati sektori ettevõtteid, mille töötajate arv oli 3 või enam; EMTAKi koodid: 26111, 26201, 27111, 27121, 27401, 33131, 46511, 46521, 47411, 58211, 62011, 62021, 62031, 85592, 95111; allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, vt joonis 4; kriteeriumile vastanud ettevõtetest 34% tegevusalaks EMTAKi järgi on programmeerimine, 20% elektroonika- ja telekommunikatsiooniseadmete ning nende osade hulgimüük).

Joonis 3 IKT-sektori müügitulu ajavahemikul 2009-2012

Ligi 64% kogu IKT-sektori eksporditulust teeniti 2012. aastal Rootsist, peamiselt tänu Ericsson Eestile (elektroonika). IKT-sektori ekspordi osatähtsus on tänu sellele kasvanud, moodustades 60% kogu müügitulust. Samas on ilma Ericsson Eesti osata ülejäänud sektori ekspordi kasv minimaalne (vt joonis 6). Järgmised suuremad ekspordipartnerid on Soome (6%), Suurbritannia (4%), Venemaa (4%) ja Leedu (2%). Eksporditulu neisse riikidesse moodustas kogu eksporditulust 80%, kokku eksportisid IKT-sektori ettevõtted tooteid ja teenuseid 93 riiki. 14

IKT-sektori ekspordi osakaal kogu Eesti majanduse ekspordist on ajavahemikul 2009‒2012 pidevalt kasvanud. Kui 2009. aastal moodustas IKT-sektori eksport 4% kogu Eesti majanduse ekspordist, siis 2012. aastal juba 12%.

Seoses ekspordi kasvuga on teataval määral vähenenud avaliku sektori osakaal IKT-sektori müügikäibes, kuid avaliku sektori tellimused moodustavad siiski märkimisväärse osa kogu IKT-sektori müügikäibe mahust: aastatel 2012–2014 on IKT kulude (investeeringud ja majanduskulud) summa riigieelarves suurusjärgus 58 miljonit eurot 15, mis moodustab umbes 0,88% riigieelarve mahust (avaliku sektori investeeringutest moodustavad omakorda suurema osa struktuuri- ja muude fondide rahalised vahendid, majandamiskulud kaetakse valdavalt riigieelarvevahenditest).

Tehnoloogia ülemaailmsete suundumuste taustal on ettevõtete tehnoloogiline ja tootearenduse võimekus pigem tagasihoidlik. Tugevad ollakse IKT tehniliste lahenduste ja meetodite rakendamisel, probleemiks on tellijate vastava teadmuse puudumine, nõrgad ollakse aga pigem interdistsiplinaarsete uudsete lahenduste väljatöötamisel (erandid on nt e-riigi ja finantssektori lahendused) või tehnoloogiate rakendamisel. Tekkimas on võimekus uudsete andmeanalüüsi tehnoloogiate valdkonnas (suur- ja avaandmed), tootearendusega tegeletakse sardsüsteemide ja mikroelektroonika ning robootika, samuti bio- ja meditsiiniinformaatika ning -tehnika vallas. Oskusi arendatakse ka tootmise automatiseerimise vallas ja eeskätt erinevate lahenduste ning süsteemide rakendamisel ja integreerimisel. Kiirelt on kasvamas ka infoturbe ja küberkaitse valdkond, mille eestvedaja ja valdava osa kompetentsi arendaja on avalik sektor. Paljude valdkondade arengut pärsib aga nõudluse puudumine – IKT rakendamine nõuab investeeringuid, oskusi ning tahet.

Joonis 4 Keskmine lisandväärtus töötaja kohta ajavahemikul 2011-2012 (allikas MKM raporti koostaja arvutused)

Joonis 5 Ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta IKT teeninduse alamsektoris. Parema ülevaate saamiseks on andmetest jäetud välja üksikud suurettevõtted Ericsson Eesti AS ja TeliaSonera EMT-Elion.

Sardsüsteemide, elektroonika ja meditsiiniinformaatika vallas on kliendid eelkõige välisriikides, andmeanalüüsi ja tootmise automatiseerimise puhul nii Eestis kui ka mujal. Infoturbe vallas on põhiliseks tarbijaks Eesti riik (eeskätt teenused) ja mingil määral ka muude riikide organisatsioonid (tooted).

Joonis 6 IKT alamvaldkondade eksporditulu vasakul ja osakaal kogu IKT-sektori eksporditulust ajavahemikul 2009-2012

Sektorit koondav organisatsioon on Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), millel on üle 80 liikmesettevõtte ja mille põhitegevussuunad on järgmised: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna populariseerimine, erialase hariduse edendamine ja seadusandluse parandamine. 16 ITLi juures tegutseb ka IKT klaster, millel on ligi 30 liiget ning mille peamised tegevusalad on valdkondlike uuringute ja analüüside teostamine, IKT-alase hariduse arenduse toetamine, valdkonna ühisturundus ja koostööseminaride korraldamine.

ITLi ja IKT klastri eestvedamisel tehakse koostööd eelkõige keskkonna kujundamises, vähem tehakse koostööd tootearenduse ja ekspordi edendamise vallas. Ühe hea näitena saab välja tuua tööstusklastri mudelil põhineva lahenduse Enlife, kus erinevad IKT-ettevõtted on koondunud, et pakkuda terviklikku lahendust. 17

Idufirmadele suunatud koostöökeskusteks on muutumas erinevad inkubaatorid ja kiirendid: Garage48, StartUp Wise Guys, Prototron, TTÜ Mectory jne. Inkubaatorite ja ideelaborite eesmärk on ühelt poolt pakkuda idufirmadele taristut (alates töölaua rendist lõpetades laborite kasutuse ja ekspertide abiga) ning teiselt poolt ka nõu andmine ettevõtluse, tootearenduse ning toote turuleviimise vallas.

Ettevõtete omavaheline koostöö sektori sees on kokkuvõttes suhteliselt tagasihoidlik. Nii tehnoloogiaarenduse kui ka müügi kohta on ettevõtetevahelise koostöö näiteid väga vähe. Koostööd tehakse pigem keskkonna arendamiseks (ITL) ja eksporditurgudega tutvumise suunal (IKT klaster), samuti idufirmade arendamiseks. Ühiste toote- või teenusearendusprojektide raames tehakse vähe koostööd. Riigisisese konkurentsi taustal on see mõistetav, rahvusvahelist konkurentsi arvestades on aga koostöö hädavajalik, kuna nii on võimalik saavutada müügikulude madalam osakaal teenuse või toote lõpphinnas ning pakkuda kliendile tooteid või teenuseid, mis katavad laiema osa kliendi väärtusahelast, või konkureerida suuremahulistes hangetes, kus üksikuna Eesti ettevõtted oma väiksuse tõttu ei kvalifitseeruks või ei suudaks vajalikke tootmismahtusid täita.

Kokkuvõttes saab välja tuua järgmised sektori ettevõtteid kirjeldavad tegurid:

  • oluliseks infoühiskonna arendajaks ning innovaatoriks on avalik sektor, väga paljud teised sektorid rakendavad IKTd pigem vähe;
  • sektoris on vähe skaleeritavate toodete või teenuste pakkumisele suunatud põhitegevusega ettevõtteid:
    • sektor on keskendunud n-ö lihtsamale teenustepõhisele majandusele;
    • sektor on tehniliselt professionaalne, kuid erinevate interdistsiplinaarsete innovaatiliste tehnoloogiate rakendamisel teiste majandusvaldkondade heaks pigem arenemisfaasis;
    • suurt lisandväärtust tootvaid ettevõtteid on väga vähe; sektori keskmine lisandväärtus on hakanud langema ja keskmine palgatase tõuseb jätkuvalt (tingitud eelkõige tööjõupuudusest);
  • 64% sektori ekspordist moodustab elektroonikavaldkond (ja peamiselt Ericsson Eesti AS).
1.1.3 Kasvuvaldkonna positsioon väärtusahelas

IKT kasutamine globaalses mastaabis suureneb kogu väärtusahelas ja enamikus sektorites. IKT on muutunud baas- või võtmetehnoloogiaks 18 ettevõtete tootlikkuse tõstmisel ja efektiivsuse suurendamisel. IKT-lahendusi juurutatakse väga erinevates sektorites ja väärusahela faasides.

Kui seni on olnud rõhuasetus näiteks tootmisprotsesside automatiseerimisel, siis järjest enam tegeletakse erinevate aparaatide-, süsteemide- ja ettevõtetevaheliste suhtlus- ja otsustuslahenduste arendamisega (smart machines and networks, grids), mis võimaldavad ettevõtetel oma tootmis- või müügisüsteeme integreerida teiste ettevõtete vastavate süsteemidega või ühe ettevõtte kontekstis paljudest alamsüsteemidest (seadmed, masinad, aparaadid) koosnevatel süsteemidel iseseisvalt töökeskkonda (laojäägid, tellimused, häired töös, hooldusvajadused jne) analüüsida ja võtta vastu otsuseid ning selle põhjal muuta terviksüsteemi toimimist. Tööstussektoris tutvustati selles kontekstis 2013. aastal Saksamaal uut tööstusrevolutsiooni kontseptsiooni – tööstus 4.0. 19

Seda suundumust saab vaadelda ka kui väärtusahelate ühendamise ehk väärtusvõrgustiku loomise tulemust (vt joonis 7 22). Sellisel juhul on ettevõtte jaoks oluline olla eri väärtusahelate ristumispunktis, suutes pakkuda lisandväärtust paljudele ettevõtetele. 20 IKT baastehnoloogiana on suutnud sellist rolli täita üsna laialdaselt (nt personaalarvuti operatsioonisüsteem). Saab väita, et selliste IKT-põhiste komponentide või lahenduste hulk (nt pilvetehnoloogia, XAAS või andmeanalüüsi ja infoturbe lahenduste laialdane levik) ja IKT rakendamine väärtusvõrgustike loomiseks aina suureneb.

Eesti IKT-sektori positsiooni väärtusahelas vaadeldakse järgnevalt järgmiste valdkondade kaupa: elektroonika, telekommunikatsioon ja tarkvaraarendus.

Elektroonikasektorist suurema osa moodustavad rahvusvaheliste ettevõtete filiaalid Eestis (Ericsson Eesti AS, Enics Eesti AS). Üle 90% müügimahust moodustab eksport 21 ja valdavalt tegeleb sektor tootmisega (töötlev tööstus), üksikud ettevõtted tegelevad ka tootearendusega.

Telekommunikatsioonisektorit iseloomustab samuti suurte rahvusvaheliste kontsernide valitsemine sektoris (TeliaSonera, Tele2, Elisa), erinevuseks aga on riigisisese tarbimise suurem osakaal.

Suurima ettevõtete arvuga on tarkvaraarenduse ettevõtete grupp, kus valdav osa ettevõtteid on mikro- või väikeettevõtted ja mille profiiliks on tarkvaraarendusteenuse pakkumine ning mille töötajate arv on keskmiselt alla 10. Kasvavat suundumust võib märgata idufirmade tekkes, kuid nende kogumaht sektorist on tänaseks veel suhteliselt väike.

Joonis 7 Väärtusahelalt liikumine väärtusvõrgustikule


Seega asub suurem osa ettevõtteid väärtusahele alumises osas ja tegutseb odavama teenuse pakkumisega. Tootearendusega tegeleb sektoris umbes 10% ettevõtetest, nendest suurem osa tegutseb tarkvaraarenduse valdkonnas ja koostöös mõne teise sektoriga (tootearendusettevõtteid, mis on spetsialiseerunud IKT-sektori enda tarbeks, on vaid mõned üksikud, nt ZeroTurnoraund, Plumbr, Browserbite).

IKT-sektorit Eestis iseloomustab ka see, et peale avaliku sektori puuduvad teised suuremahulised sektorid või arenduskeskused, mille ümber oleks IKT-sektor selgelt koondunud ning mis oleks sektori jaoks olulised innovatsiooni- ja kasvumootorid.

1.2 Hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni roll ikt-sektoris
1.2.1 Globaalselt

Eurostati andmetel moodustas IKT-sektor Euroopa Liidu SKPst 2010. aastal 4,38% 23 ja 2009. aastal moodustasid ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringud IKT-sektorisse kuni 17% koguinvesteeringutest. IKT on sektor, kuhu mitmed riigid ja regioonid panustvad väga suura osa teadus- ja arendustegevuse rahadest (vt 3. lisa joonis 17).

USA IKT-sektor on selgelt edestamas Euroopat kõigis IKT alamvaldkondades (vt 3. lisa joonis 19) ja seda viisil, kus Euroopast väiksema arvu töötajatega (USAs 3,4 miljonit inimest vs. ELi 5,3 miljonit inimest) suudetakse luua kokkuvõttes ja ka töötaja kohta kuni kaks korda suuremat lisandväärtust. Selle põhjuseks on IKT-sektori sisemise struktuuri erinevus – Euroopas on valdavaks teenustepõhine majandus, USAs on aga tootepõhise majanduse osakaal suurem (USAs 18%, ELis 9%). 24

Joonis 8 Teadus- ja arendustegevuse investeeringud IKT-sektorisse liikmesriikide kaupa 2008-2009


Erinevus on ka teadus- ja arendustegevuse (TA) investeeringute mahus ELi ja USA võrdluses: USA tippettevõtted investeerivad TAsse pea kaks korda enam kui ELi ettevõtted. 26 Avalik sektor investeeris 2009. aastal TAsse ELis 5,3 miljardit eurot, mis moodustas 6% investeeringute kogueelarvest. IKT teadus- ja arendustegevuse inimressursside (teadlased ja teenindav personal) osakaal kogu IKT-sektori tööjõust moodustas 4,7%. 2009. aastal olid 10% tootepõhise majanduse tööjõust TA-valdkonna töötajad, teenusmajanduses töötas vastavalt 3,7%. Patentide arv aastatel 2009–2011 IKT-sektoris kokku oli Eestis 40, Lätis 4, Leedus 4, Soomes 1200, Rootsis 2200, Ühendkuningriigis 3900, USAs 24 500.

Joonis 9 Ettevõtete investeeringud IKT-sektorisse riikide kaupa 2009 aastal

ELis investeerivad enim IKT-sektori TAsse avaliku sektori vahendeid Rootsi, Soome, Taani, Belgia, Austria ja Sloveenia (vt joonis 8 25). Ettevõtete investeeringute osas TAsse investeerivad enim Saksamaa, Prantsusmaa, Soome, Rootsi, Itaalia ja Ühendkuningriik (vt joonis 9 27).

1.2.2 Eestis

Eesti TAI kogukulutused SKPst olid 2011. aastal 2,37%. Euroala 17 riigi keskmine oli 2,12% ja suurimate TAsse investeerivate riikide vastavad näitajad olid järgmised: Saksamaa 2,89%, Taani 2,98%, Austria 2,77%. 28

IKT-d õpetatakse Eestis kolmes ülikoolis: Tallinna Tehnikaülikoos neljal erialal bakalaureseõppes, seitsmel erialal magistriõppes ja ühel erialal doktoriõppes; Tartu Ülikoolis kahel erialal bakalaureuse- ja magistriõppes ning ühel erialal doktoriõppes; Tallinna Ülikoolis ühel erialal bakalaureseõppes ja neljal erialal magistriõppes. Lisaks on Tallinna Tehnikaülikoolis mitmed teised õppekavad, mis on IKTga tihedalt seotud: mehhatroonika logistika, integreeritud tehnoloogiad (bakalaureuseõpe, ingliskeelne õpe) jmt.

Praxise 2013. aasta IKT kompetentsidega tööjõu vajaduse uuringu kohaselt ei ole IKT kõrg- ja kutsekoolide poolt erialase ettevalmistusega tööjõu pakkumises olulist puudust ajavahemikul 2014–2020 ette näha 29 ja vajalik kasv (8500 inimest) on piisav (võrreldi eri stsenaariume). Siiski tõdeti, et tarkvaraarenduse spetsialistide osas on teatav puudujääk. ITLi hinnangul aga on olukord pigem vastupidine, IKT-sektoris valitseb pidev tööjõu puudus (mida ilmestab ka IKT-sektori väga kõrge palgatase alates juba 2006. aastast ja sektori ettevõtete vaheline väga tugev konkurents töötajate pärast) ja kahekordistada tuleb ülikooli lõpetavate IKT üliõpilaste arvu 30, et jõuda sektoris tänaselt 35 000 IKT ametialase oskusega töötajalt 50 000 IKT oskusega töötajani. 31 Ka on paljude hinnangul oluline asjaolu, et tööjõu planeerimisel ei saa lähtuda ainult praegustest suundumustest –spetsialistide suurem pakkumine loob uusi võimalusi ehk tänane nõudlus ei kajasta tuleviku lisavõimalusi.

Läti Riikliku Ülikooli uuringu andmetel on TAI-tegevus IKT-valdkonnas Eestis suhteliselt tagasihoidlikul tasemel – teaduspublikatsioonide arv jääb mitmetele teistele valdkondadele alla (biotehnoloogia, kliiniline meditsiin, psühholoogia, ökoloogia, füüsika jne; vt joonis 10 33). Eurostati andmetel on patentide koguarv Eesti IKT-sektoris järgmine: 2009. aastal 18, 2010. aastal 15. Eesti patentide arv on küll suurim Baltikumis ja nt suurem ka kui Slovakkias ning Sloveenias, kuid jääb selgelt alla Põhjamaadele.

Sektoriga on seotud kolm tehnoloogiaarenduskeskust (TAK): STACC, Eliko ja Imecc. Nendest esimesed kaks on kõige enam suunatud IKT-valdkonna TAI-tegevustele, Imecc on keskendunud rohkem masinaehitusele, kuid omab kokkupuuteid ka IKT-valdkonnaga (nt tööstuse automatiseerimises on IKT-l oluline osakaal). Reaalne koostöömudel on TAKide puhul pigem TAK-ettevõte (mitte ettevõte-ettevõte-TAK): TAK töötab välja vajalikke tehnoloogiaid ning ettevõtted rakendavad neid oma toodete või teenuste arendamiseks.

IKT-valdkonnas tegutseb ka kaks tippkeskust: Integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus CEBE ja Arvutiteaduse tippkeskus EXCE. CEBE eesmärk on olla Eesti juhtiv uurimiskeskus elektroonikakomponentide, elektroonika- ja sardsüsteemide ning arvuti- ja biomeditsiinitehnika valdkonnas. EXCE uurimisvaldkondadeks on programmeerimiskeeled- ja süsteemid, infoturve, tarkvaraprojekteerimine, arvutused teadustööks, bioinformaatika, keeletehnoloogiad.

IKT-sektori ettevõtete TA investeeringud aastal 2012 ületasid 50 miljoni euro piiri, moodustades ligi veerandi kogu ettevõtluse TA kulutustest (vt joonis 11 34).

Teadus- ja arendustegevusega oli aastatel 2010–2012 ettevõtlussektoris seotud umbes 900 inimest, nendest teadlasi ja insenere oli üle 60% (viimane suundumus kasvab). Ettevõtlusse kaasatud TA valdkonnas töötajate arv kokku oli samal perioodil keskmiselt 3000 inimest, seega on IKT osakaal suhteliselt suur – 30% (vt ka 3. lisa joonis 18).

Avalikus sektoris seevastu on IKT TA valdkonnas töötavate inimeste arv suhteliselt väike: aastatel 2010–2012 umbes 2%. Samas võrdluseks on füüsika ja keemia valdkonnas vastav suhe 5–6%, elektrotehnikas ja elektroonikas 1,3%, sotsiaalteadustes 2,3%, majandusteadustes 1,5%. 32

Ülikoolide IKT bakalaureuseõppe tudengite arv suurenes märgatavalt aastatel 2009–2012 paralleelselt üliõpilaste koguarvu suurenemisega. Tõenäoliselt tänu riiklikele ja ITLi insenerialade populariseerimise programmidele ja ka IKT-sektori jätkuvalt väga kõrgele palgatasemele on IKT üliõpilaste osakaal kasvanud: 2007. aastal oli see 29%, 2012. aastal juba 36% ja 2013. aastal 32%.

Joonis 10 Teaduspublikatsioonide arv Balti riikides valdkondade kaupa Eestit kujutab joonisel sinine Lätit punane ja Leedut roheline joon


Joonis 11 IKT-sektori TA kulutused välisinvesteeringud ei ole kajastatud<a href="#ref34" class="reference-tooltip has-tooltip">34</a>

IKT magistriõppes on üliõpilaste arv suurenenud jõudsalt: 632 tudengist 2008. aastal ja 893 tudengini 2013. aastal, küll aga pole see väljendunud doktorantide suuremas arvus.

IKT doktoriõppe õpilaste arv on perioodil 2006–2013 olnud aastate lõikes erinev, samas on nii 2006. kui ka 2013. aasta vastuvõetute arv doktoriõppes keskmiselt ühesugune – 35.

Väliõpilaste arvu on suurenenud eelkõige magistriõppes (mis on ka arusaadav, kuna ingliskeelseid õppekavasid on bakalaureuseõppes vähe). Magistriõppes toimusid suuremad muutused 2010. ja 2013. aastal (vt ka 3. lisa joonised 7–11).

1.3 Tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud

Eesti IKT-sektori SWOT-analüüs on teostatud kahest järgmisest vaatepunktist lähtudes 35:

  • IKT rakendamine teistes sektorites (äriprotsesside automatiseerimine; sihtgrupiks kõigi teiste sektorite ettevõtted, eeskätt Eestis, aga ka mujal);
  • ettevõtete TAI-võimekus IKT-valdkonnas (tootearendus; sihtgrupiks eeskätt eksporditurud toodete globaalse müügi kaudu).

Kuna IKT kui kasvuvaldkond on hõlmatud horisontaalselt teistes sektorites, on mõttekas ka SWOT-analüüs teha sellest vaatepunktist lähtudes. IKT rakendamist ja TAI-võimekust on vaadeldud eraldi, kuna IKT rakendamisega ei kaasne alati sisuline TAI-tegevus. Järgnevas analüüsis on ära toodud kõige olulisemad tegurid.

IKT rakendamine teistes sektorites

Tugevused

Kõige olulisemaks tugevaks küljeks on äritegevust üldiselt soosiv keskkond – kõrgelt arenenud e-riigi lahendused, hea IKT-taristu, suhteline korruptsioonivähesus ja paljuski Eesti väiksusest ning ajaloolistest põhjustest (mille tõttu puuduvad nt ka arvukad pärandsüsteemid) tulenev otsuste tegemise ja elluviimise kiirus (nii era- kui ka avaliku sektori tasandil, võrreldes nt paljude Lääne-Euroopa riikidega). IKT-sektoris on tugevuseks ka süsteemide integreerimis- ja infohaldusvõimekus, samuti on suure hoo sisse saanud IKT-põhiste idufirmade tegevus.

Nõrkused

Suurimaks nõrkuseks on ettevõtete juhtide ja tippspetsialistide ning ka tasemeõppe lõpetanud noorte vähene motivatsioon, teadmus ja kogemus IKT rakendamisest (tootmise) protsesside efektiivsuse tõstmiseks või tootearenduseks. Kohati väljendub see ka n-ö poolikute investeeringute tegemises (sageli puudub IT strateegiline planeerimine), mille tulemusena võib süveneda suhtumine, et IKT investeeringud on kallid ja ei anna loodetud tulu. Nõrkuseks on ka kõrged tööjõumaksud (nt sotsiaalmaksul võiks olla ülemmäär) ja välisriikidest spetsialistide kaasamine (ettevõtted tõid näiteid, et kohati võib olla odavam spetsialisti palkamine mõnda teise riiki; probleemiks on ka muu toetava taristu puudumine).

Puuduseks on ka sektorisisene vähene koostöö konkurentsiga seotud riskide tõttu. Samas ekspordivõimekuse tõstmiseks oleks koostöö Eesti ettevõtete väiksusest tingituna vajalik (hetkel tegutseb küll IKT klaster 36, mis toetab eksporti pigem kaudselt, rohkem aga võiks ettevõtted nt moodustada tööstusklastreid ja katta nende abil erinevate toodetega pikemat väärtusahelat – selline lahendus on konkurentsivõimelisem kui väärtusahela üksikut osa hõlmav toode).

Nõrkuseks on ka idufirmade ja tootearenduse rahastamise vähesus. Idufirmade toetatud inkubatsiooniperioodid peaks olema pikemad (nt kuni kaks aastat), toetada tuleks ka tootearenduseks vajalike katseprojektide läbiviimist välisriikides, kuna Eesti turg on liiga väike, et uusi globaalse potentsiaaliga tooteid siin testida.

Võimalused

Kõige olulisem võimalus on tõsta märkimisväärselt teiste sektorite efektiivsust IKT rakendamise abil. Kuna praegune IKT kasutamise tase paljudes teistes sektorites on üsna madal (kõrge on see nt finants- ja avalikus sektoris), siis on võimalik suhteliselt väikeste investeeringute abil saavutada oluline mõju. Selle elluviimiseks oleks vaja ühiskonnas konkreetselt esile tõsta laialdaselt aktsepteeritud aktuaalne probleem: tootlikkus ja IKT rakendamine on paljudes sektorites valdavalt madal. Tänasest palju suurema lisandväärtuse saavutamine ei ole ettevõtjate hulgas üldiselt eesmärk ja tehnoloogia rakendamise hirm on küllaltki levinud. Kuna probleem puudutab eelkõige VKEsid, siis oleks riigipoolsed meetmed, mis aitavad riske maandada (rahalised toetused, koolitused, nõustamisprogrammid ja riiklikult toetatud kompetentsikeskused (nt tööstus 4.0 suunal), tootekatsetuste toetamine välismaal, kuna Eesti turu väiksuse tõttu ei ole seda tihti siin mõistlik teha) ja mis pakuvad tasuta või soodsaid abivahendeid (nt IKT rakendamise tasuvusarvutusmetoodika abivahend ettevõtetele, riiklikult pakutavad standardlahendused, nagu väiketootmise juhtimistarkvara), väga suure mõjuga ja ei nõuaks riigilt suuri investeeringuid.

IKT laiaulatuslikuma rakendamise aluseks on teadmiste olulisel määral suurendamine kõrgemate IKT-oskuste vallas. Kõigil erialadel tasemeõppes tuleb kiirendatud korras sisse viia kõrgemate IKT-oskuste ja IKT rakendamise õpe, vastasel juhul ei parane oluliselt inimeste oskused tehnoloogia rakendamise vallas teistel erialadel. Selleks tuleb teha analüüsid, millistes õppekavades esmajoones ja milliseid IKT-teadmisi on vaja õpetada. Lähtuda tasub siin ka nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadest (õppekavad) ja niššidest (tehnoloogiad, valdkonnad, oskused). Kuna õppejõude napib selle jaoks, tasub tegeleda välisõppejõudude (ja ka tudengite) suuremaks kaasamiseks ning olemasolevate õppejõudude täiendõppeks vajalike tegevuste väljatöötamisega (hea näide on TTÜ, kus on asutud rakendama õppejõudude tandemeid teatud ainetes (kaasatakse IKT õppejõud) – nii on võimalik kiiresti tuua tehnoloogiarakendamise teadmisi teistesse õppekavadesse ja anda teadmisi edasi õppe jätkusuutlikkuse ja efektiivsuse tagamiseks).

Ohud

IKT aina laiemal rakendamisel on tekkimas täiesti uued ohud, kuna inimtöö asendatakse masinatega ja vabanenud inimestele on vaja leida uus töö (siit ka täiendav täiend- ja ümberõppe vajaduse analüüs ning elluviimise rahastamine). Ka on riskiallikaks finantssektoris vähese riigisisese kapitali osakaal, mis tähendab seda, et teatud sündmuste või otsuste järel välisriikides võib raha pakkumine Eestis oluliselt ja järsku väheneda, mille tulemusena kahaneb ettevõtete investeerimis-, TAI- ja ekspordivõimekus.


Ettevõtete IKT teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekus

Tugevused

Tugevustena saab välja tuua ülikoolide maailma tasemel võimekust teatud erialadel ja suurt kompetentsi välisrahastuse kaasamisel. Samuti on tugev külg üleüldine Eestile omane paindlikkus, mis võimaldab piiratud vahendeid ja olemasolevaid tehnoloogiaid nutikamalt ära kasutada. Ka aitab Eesti atraktiivsust välisekspertide kaasamisel suurendada Eesti ja kohaliku IKT-sektori hea maine maailmas.

Nõrkused

Suurimaks nõrkuseks on ülikoolide arendus- ja tehnoloogiasiirde ning ettevõtete TAI-võimekus. Paljudel ettevõtetel on ka TAI-tegevuse perspektiiv suhteliselt lühike (1–2 aastat), mis tähendab, et suuremaid muutusi ei ole võimalik ellu viia.

Nõrk külg on ka see, et ülikoolide ja kohalike ettevõtete TAI-tegevused kattuvad praegu suhteliselt väikeses mahus – tegevusi viiakse läbi üksi, ilma teise osapooleta (ülikoolid teevad koostööd rohkem välisettevõtetega). Üks selle põhjuseid on Eesti ettevõtete väiksus ja TAI jaoks vajalike ressursside (inimesed, kapital) puudumine.

Ülikoolides napib inimesi (õppejõude, teadlasi) – nii järelkasvu kui ka ettevõtete toetuseks vajalike inimeste osas. Puudulik on doktorantuuri riiklik rahastamine, doktorantide vähene sidumine ülikooli ja uurimisrühmadega ja riikliku tellimuse maht. 37

Võimalused

Riigi tasandil tuleks eespool nimetatud puuduste kaotamist tõhusamalt toetada eri meetmete abil: näiteks oli ettevõtete seas väga populaarne tänaseks lõppenud innovatsiooniosaku meede; ülikoolides tuleb paremini välja arendada tehnoloogiasiirde protsess; analüüsida ja motiveerida ülikoolide ja ettevõtete TAI-tegevuse ühisosa suurendamise võimalusi, nt suurendada ülikoolide ja kohalike ettevõtete ühistaotluste esitamist TAI toetusprogrammidesse.

Tasub analüüsida doktorantuuri toimimispõhimõtete muutmist nii, et tekiks rohkem tööstusvaldkonna doktorante 38 – inimesi, kes sooviks doktorantuuris omandatud teadmisi rakendada väljaspool akadeemilist valdkonda. Tööstuse vajadustele suunatud doktorantuuri abil on võimalik parandada töötavate spetsialistide (ei pea olema ainult IKT-sektor) erialaseid teadmisi tehnoloogia rakendamise vallas, kes astuksid doktorantuuri ja täiendaksid ennast mingis oma tööga seotud insenerivaldkonnas; õpe kestaks kauem kui neli aastat ja toetaks ka muul moel töö kõrvalt õppimist (doktorant ei tegutseks ainult ülikoolis).

Ülikoolides tuleks populariseerida doktorantide hulgas idufirmade loomist – nii on võimalik kiiremini ühendada teadust ja arendustegevust ning suurendada ka ülikoolides sellise koostöö kompetentsi.

Suurendada tuleb IKT magistri- ja doktoriõppe riiklikku tellimust ja tõsta akadeemilise karjääri populaarsust, et tagada piisav teadlaste järelkasv ülikoolile ja TA vallas hariduse omandanud inimeste pakkumine ettevõtetele. Eesti hea e-riigi maine aitab ka meelitada Eestisse õppima ja töötama üliõpilasi ning õppejõude välismaalt.

Läbi tuleks viia ka analüüs ja koostada strateegia, milliste riiklike meetmete abil veel on võimalik toetada ettevõtete pikaajalisi TAI-tegevusi.

Ohud

Jätkub IKT-sektori nn mugavustsoonis olek – kuna nõudlus on suur ja pidevalt kasvab, jätkatakse suhteliselt odava teenuse pakkumist. Suurema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ei arendata, riiklikud meetmed jäävad rakendamata.

Nutikas spetsialiseerumine võib muutuda asendavaks, mitte aga täiendavaks rahavooks. See tähendab, et näiteks ülikoolide eelarves tervikuna ei toimu positiivset muutust.

Ettevõtlussektori elavnemise tagajärjel võib toimuda teine lahkumislaine, kus ülikoolidest lahkub suur hulk inimesi ettevõtlusse, ja väikese järelkasvu korral jääb ülikoolidesse vähe inimesi (esimene sarnane õppejõudude ja teadlaste lahkumislaine oli 1990. aastate alguses). Sellele võib kaasa aidata ka üliõpilaste arvu vähenemine demograafiliste muutuste tõttu.

2 Valdkondlikud eesmärgid ja indikaatorid

IKT-valdkonna arengustsenaariumis on kolm peamist eesmärki:

  • IKT-sektori liikumine teenusepõhiselt ärilt tootepõhisele ärile;
  • IKT laialdasem rakendamine teistes sektorites;
  • IKT-spetsialistide oskuste kvaliteedi tõstmine ning nende arvu suurendamine.

Eesmärkide ja indikaatorite seadmisel lähtusime järgmisest eeldustest. Analüüsides seniste idufirmade profiile või nende loodud IKT-põhiseid tooteid (teenuseid), selgub, et suurem osa (üle 90%) idufirmasid või tooteid on seotud või loodud koostöös mõne teise valdkonnaga (nt GrabCad inseneridele, TransferWise finantssektorile jne) ehk tegu on IKT rakendamisega teistes sektorites. Seega, seades eesmärke ja mõõtes tulemusi (indikaatorid) IKT-sektori idufirmade või tootearenduse kaudu, ilmestab see vajalikke muutusi majanduses laiemalt.


2.1 Liikumine teenusepõhiselt ärilt tootepõhisele ärile

Eesti IKT-sektorit iseloomustab praegu valdav keskendumine teenusepõhisele ärile. Sektoris eksisteerib vaid väike grupp ettevõtteid, mis suudavad toota kõrget lisandväärtust (vt peatükk 2.1.2). Nagu eespool (vt peatükk 2.2.1) selgitasime, loovad suuremat lisandväärtust ettevõtted, mis suudavad pakkuda skaleeritavaid tooteid ja teenuseid globaalsel turul.

Indikaator nr 1: suuremat lisandväärtust loovate ettevõtete osakaal sektoris

Nende ettevõtete osakaal sektoris, mis toodavad lisandväärtust rohkem kui 76 000 eurot (tänases vääringus) töötaja kohta 2021. aastal, on 20%.

Kuna toodete arvu mõõtmine on statistiliselt keeruline (ettevõtetes, kus pakutakse ka teenuseid, võib toodete statistiline eristamine olla võimatu), siis üks võimalus on mõõta tootearenduse mahtu kaudselt ettevõttes loodava lisandväärtuse kaudu. Võime eeldada, et alates teatud lisandväärtuse määrast tegeleb ettevõte väga suure tõenäosusega tootearendusega. 76 000 euro suurune lisandväärtuse määr on valitud suurusjärguna, mis on kaks korda kõrgem kui sektori keskmine praegu ja mis on väga lähedane Euroopa või nt Soome IKT-sektori keskmisele lisandväärtusele.

Ajavahemikul 2011–2012 oli sektoris ettevõtteid, mille lisandväärtus ületas 76 000 eurot töötaja kohta, ligikaudu 7%. 39

Joonis 12 Eesti IKT-sektori lisandväärtus eri arvutusmeetodite ja allikate põhjal

76 000 eurot tulevikuvääringus aastal 2021 on 95 000 eurot (Rahandusministeeriumi tarbijahindade muutuse prognoosi alusel).

Kuna indikaatori arvutamiseks on vajalik analüüsida ettevõtete üksikasjalikku infot, siis arvutasime sektori keskmise lisandväärtuse Äriregistri üksikasjalike andmete põhjal ja lihtsustatud meetodil, saades keskmiseks lisandväärtuseks 2012. aastal 38 000 eurot töötaja kohta. (Eurostati andmetel oli sektori keskmine lisandväärtus 2013. aastal 42 000 eurot töötaja kohta, vt joonis 12.)

Indikaator nr 2: kapitali kaasamine idufirmade poolt

IKT tehnoloogiaid rakendavad idufirmad kaasavad kapitali aastatel 2015–2021 kokku 310 miljoni euro ulatuses.

Kapitali kaasamine on küll kaudne indikaator majanduses toimuvate muutuste puhul, kuid see toimib lakmustestina – kui ettevõtted suudavad rohkem kapitali kaasata, näitab see ettevõtete tugevust. Tootearendus- või teenusettevõtted, mis ei suuda kapitali kaasata, ei ole üldjuhul jätkusuutlikud ja/või on ainult lokaalsele turule suunatud. Sellised ettevõtted aga ei too kaasa olulisi muutusi majanduses tervikuna.

EVCA 40 hinnangul nähakse just Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas arenguvõimalusi era- ja riskikapitalipakkumise suurendamiseks, kuna konkurents pakkumisvõimaluste osas selles piirkonnas on pigem väike ning investeerimismahud ei ole saavutanud oma optimumi.

Idufirmade jaoks on kohaliku kapitali kättesaadavus praegu piiratud. Turul on levinud kapitali pakkumine kolmeks kuuks ärikiirendite poolt (mahus kuni 20 000 eurot), samuti pakutakse varases faasis prototüüpimise raha (kuni 10 000 eurot projekti kohta, kuni 8 projekti aastas). Tänasest suurem vajadus on kohaliku seemne- ja kasvukapitali järele, millega on võimalik finantseerida ettevõtte kasvu- ja laienemisfaasiks ettevalmistamist (mahus 25 000–3 000 000 eurot). Eestis toimuv esimeste eelduste testimine ja tootearendus, mida rahastab kohalik kapital, seoks idufirma Eestiga pikemaks ajaks.

Joonis 13 Tehnoloogiapõhiste idufirmade rahastamine 2006-2014

Viimasel viiel aastal (2012–2014) on SmartCapi hinnangul Eesti start-up’id ehk idufirmad kaasanud keskmiselt kapitali suurusjärgus 28 miljonit eurot aastas (vt joonis 13  41). Sellest kohaliku kapitali osakaal on olnud keskmiselt 23% ning valdav osa mahust on kasvufaasi 42 finantseerimine väliskapitali poolt.

Eeskätt programmi „Start-up Eesti” ja Kredexi fondifondi tegevuse tulemusena näeme nii kvaliteetsete projektide arvu kui ka Eesti kapitali kättesaadavuse suurenemist. „Start-up Eesti” programmi abil kasvab kodumaise kapitali pakkumine aastatel 2015–2021 20 miljoni euro võrra (sellest 50% erakapital) ja Kredexi fondifondi kaudu 90 miljoni euro võrra (sellest u 27–45% erakapital). Väliskapitali mahu osas on olulisi muutusi raske ette näha.

Samuti peab eeldama, et kapitali kättesaadavus on vähese kapitali, eriti aga vähese rahvusliku kapitali pakkumise tõttu väga sõltuv globaalsete turgude meelestatusest – finantsturgude langusega kaasneb ka kapitali kättesaadavuse halvenemine ning vastupidi. Seetõttu on oluline jälgida kapitali kaasamise mahtu iga aasta kaupa, kuid mõõta seda perioodi kohta tervikuna.

Tehnoloogiapõhiste idufirmade kapitali kaasamise indikaatorina kasutamine on põhjendatud, kuna

  • laenude, omakapitali kaasamise jm võimaluste puhul on raske luua otsest seost, kas ettevõte teeb seda eeskätt rahvusvahelise skaleeritava äri arendamiseks;
  • on üldlevinud ärimudel, et keskmise suurusega ja suured ettevõtted loovad globaalsele turule mõeldud skaleeritavate teenuste või toodete arendamiseks spin-off-ettevõtted ehk tehnoloogiapõhised idufirmad;
  • investorid üldjuhul ei investeeri kohalikule turule suunatud madalat lisandväärtust loovatesse ettevõtetesse;
  • idufirmad kaasavad üldjuhul riskikapitali, idufirmadele laenukapital tavaliselt kättesaadav ei ole ja ka vaid väike hulk idufirmasid laieneb pikaajaliselt orgaanilise kasvu teel;
  • analüüsides seniste tehnoloogiapõhiste idufirmade profiile, võib eeldada, et suurem osa kapitali kaasanud idufirmasid (hinnanguliselt üle 90%) luuakse koostöös mingi teise valdkonnaga. Ehk kokkuvõttes näitab idufirmade kaasatud kapitali indikaator hästi ka teiste sektorite arengut ning IKT-teadmiste ning tehnoloogiate rakendamise kasvu nendes sektorites.
2.2 IKT laialdasem rakendamine teistes sektorites

IKT on üks võtmetehnoloogiatest, mille abil ettevõtted saavad parandada efektiivsust kas tootmise või teenusepakkumise automatiseerimise või efektiivse infohalduse kaudu. 2013. aasta seisuga kasutati ainult ühes protsessis IKTd üle 50% ettevõtetes, neljas protsessis kasutati IKTd üle 30% ettevõtetes: finantsjuhtimine ja raamatupidamine, müügipakkumuste ja -tellimuste tegemine, teenuste osutamine, laohaldus. 43 Kokkuvõttes saab väita, et IKT kasutamine ettevõtte tegevuse efektiivsuse tõstmisel on vähene ja IKT rakendamise suurendamine omab suurt mõju kogu majanduse lisandväärtuse loomisele (vt joonis 14).

Indikaator nr 3: IKT rakendamine äriprotsessides

Kõikide äriprotsesside puhul IKT kasutamine (suurel või mõningal määral) vähemalt 30% ettevõtetes

Indikaatori eesmärk on mõõta, kuidas eri sektorite ettevõtted suurendavad efektiivsust IKT kasutamise kaudu erinevates äriprotsessides. Indikaatori jälgimiseks on vajalik ettevõtete seas iga kahe aasta tagant läbi viia vastav uuring. Lisaks kvantitatiivsetele andmetele saab sellise seire abil ka väga väärtuslikku kvaliteetset teavet erinevate tõkete ja majanduskeskkonna muutuste kohta.

Joonis 14 IKT kasutamine äriprotsessides kui indikaator







2.3 Ikt-spetsialistide arvu suurendamine ja nende oskuste kvaliteedi tõstmine

IKT-spetsialistide järele on praegu puudus mitmel tasemel ja valdkonnas:

  • ettevõtlussektoris on pidev puudus mitmete IKT-spetsialistide (arendajad, vanemtestijad, toote-, müügi- ja arendusjuhid 44) järele juba alates 2006. aastast;
  • ülikoolides napib IKT doktorante – väheseks jääb teadustöötajate ja õppejõudude järelkasv ning puudu on õppejõududest interdistsiplinaarsete õppeainete õpetamiseks; samuti ei jätku inimesi, kes viiksid ettevõtetes TAI-projekte ellu;
  • teistes sektorites on IKT-spetsialistide leidmine raskendatud nii IKT-valdkonna tööjõu nõudlusest tingitud väga kõrge palgataseme kui ka spetsialistide puuduse tõttu;
  • muude valdkondade spetsialistidel napib kõrgemaid (IKT rakendamise) oskusi (interdistsiplinaarsete oskustega tööjõu puudus);
  • IKT-spetsialistide suurem arv võimaldab IKT-sektoril ära kasutada suurt kasvupotentsiaali.

Tööandjate hulgas läbi viidud uuringute45 46 kohaselt on ülikooli lõpetanud IKT-spetsialistide oskuste kvaliteediga seotud probleemid seotud praktiliste (praktika ja teoreetilise osa sidumine) ja üldoskuste (suhtlemis-, meeskonnatöö ja enesejuhtimisoskus, samuti pidevat enesetäiendamist soosiv hoiak) vähesusega. Teiste valdkondade spetsialistide põhiprobleemiks on kõrgemate IKT-oskuste puudumine – mõista IKT rakendamise võimalusi oma erialal ja valdkonnas.

Indikaator nr 4: IKTga seotud töötajate hõive

IKTga seotud töötajate arv 2021. aastal: 37 000 inimest.

Praegu on Statistikaameti andmetel info- ja sidevaldkonnas hõivatud 19 000 inimest (vt ka joonis 15  49).

Praxise uuringu alusel 2012. aastal info- ja sidesektori hõivatute arvuks arvestatud suurusjärgus 17 000 inimest. Muudel tegevusaladel (sh töötlev tööstus) on hõivatud IKT-valdkonnas veel hinnanguliselt u 9000 47 inimest.

Praxise uuringu 48 kohaselt kasvab IKT tööjõu vajadus aastaks 2021 umbes 7000 inimese võrra. Arengufondi hinnangul tasub arvestada lisaks ka täiend- ja ümberõppe vallas aset leidvate radikaalsemate muudatustega. Siinkohal näeme võimalikku juurdekasvu vähemalt 2000 inimese võrra lisaks.

Joonis 15 Hõive ja prognoos info- ja sidevaldkonnas. Arengufondi hinnangul tasub info- ja sidevaldkonna hõive kasvu näitlikustamise aluseks võtta eksponentsiaalne kasvustrateegia.
 

Indikaator nr 5: tööandjate rahulolu IKT-spetsialistidega

Kuna praeguse seisuga puudub kvantitatiivne hinnang tööandjate rahulolule, siis tuleb vastav uuring läbi viia ja mõõdik luua ning jälgida selle muutumist ajas.


3 Kasvuala niššide valiku selgitus

3.1 Niššide valiku protsess

Niššide valiku metoodika valdkonnaülesed põhimõtted on esitatud raportite üldosas.

Niššide valiku analüüsi metoodika IKT-kasvuvaldkonnas oli järgmine.

  • Kirjeldada IKT alamvaldkondi (tehnoloogilised suunad), mis omavad potentsiaali Euroopa kontekstis.
    Siinkohal lähtuti Euroopa Komisjoni välja töötatud juhendist raamprogrammi „Horisont 2020” raames ajavahemikul 2014–2015 toimuvate IKT-tegevuste planeerimisel 50. See dokument annab hea ülevaate IKT-sektori struktuursest jaotusest, mis arvestab ka praeguste ja lähituleviku suundumustega Euroopa majanduses. Raamprogrammi „Horisont 2020” struktuuri kasutamise poolt räägib ka asjaolu, et Eesti majandus kasvab suure tõenäosusega neis valdkondades, kus Euroopa jõudsalt areneb (ka Eesti põhilisteks ekspordipartneriteks on Euroopa Liidu liikmesriigid 51).
  • Valdkonnas ja sellega seotud (seda rakendava) arvestatava ettevõtluse olemasolu ja potentsiaal Eestis.
    Hinnati ettevõtete arvu ja seda, kas alamvaldkond kuulub nende ettevõtete põhitegevuste hulka.
  • Teadus- ja arendustegevuse võimekus Eestis.
    Hinnati TA-võimekust ülikoolides ja muudes teadusasutustes (nt TAKid, tippkeskused). Vt ka lisa.
  • Riigi huvi või vajadus.
    Hinnati, kas riigil on kõrgendatud huvi või vajadus asjaomase alamvaldkonna järele.
  • Niššide konsolideerimine, ühtlustamine ja täpsustamine
    Kasutati muid allikaid ja materjale ning nutika spetsialiseerumise fookusgrupi sisendit. (Kirjeldatud järgnevalt.)


Analüüsi viisid läbi Arengufondi ja ühisloome mudeli kaudu kaasatud valdkonnaeksperdid. Niššide valikul IKT-kasvuvaldkonnas jäeti täpsemalt kirjeldamata need nišid, mis on valitud ja mida on kirjeldatud teistes kasvuvaldkondade raportites (nt e-tervis, ehituse automatiseerimine jne).

Lisaks lähtuti IKT niššide analüüsis järgmistest allikatest: „Eesti infoühiskonna arengukava 202052, „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori visioon infoühiskonnast Eestis aastal 2020 53, Mary Meekeri koostatud iga-aastane internetitrendide ülevaade „Internet trends 2014” 54 ja Gartneri 2013. aasta analüüs esilekerkivate tehnoloogiate kohta („Gartner’s 2013 Hype Cycle”) 55, Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti” 56.

Oluline allikas oli ka TTÜ läbi viidud uuring „IKT TTÜ tasemeõppes” 57, mille üks eesmärk oli leida suure potentsiaaliga valdkonnad Eesti IKT-sektoris. TTÜ uuringu järeldustes toodi välja järgmised prioriteedid: tootmisjuhtimise IT-lahendused tööstuses, transpordis sidesüsteemide (nutivõrk, asjade internet) rakendamine ja tervishoius infoturbe lahenduste kasutamine.

Olulise sisendi niššide valikusse ja täpsustamisse andsid ka Arengufondi kaasatud valdkonnapõhine fookusgrupp ja intervjuud erinevate ettevõtete, riigi- ja haridusasutuste ning erialaliitude esindajatega.

Analüüsi tulemusena valiti järgmised nišid:

  • andmeanalüüs ja infohaldus;
  • infoturve ja küberkaitse;
  • sardsüsteemid, robootika ja tootmise automatiseerimine;
  • vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses.

Nendes valdkondades eksisteerib või areneb selgelt TA-võimekus ja ettevõtlus. Samuti on tegu valdkondadega, mis toetavad seniseid riigi prioriteete (e-riik: andmeanalüüs ja infohaldus ning infoturve) või mis võimaldavad kõige enam kasu saada teistel majandusvaldkondadel (andmeanalüüs, sard- ja elektroonikasüsteemid ning robootika on aluseks protsesside automatiseerimisele ja tootlikkuse suurendamisele; infohaldus ja -turve on valdkond, mille järele nõudlus kasvab pidevalt kõigi ettevõtete puhul ja mis on juba muutunud konkurentsivõime lahutamatuks osaks; tarkvaraarenduse kvaliteedi ja efektiivsuse tõstmine võimaldab Eesti tarkvarasektoril olla maailma tasandil konkurentsivõimeline ja riigi tasandil targem tellija). Samuti on need valdkonnad, mis toetavad otseselt ka ekspordivõimekust – niššidega seotud tehnoloogiad on toote- ja teenusearenduse alus.

3.2 Nišid
3.2.1 Andmeanalüüs ja infohaldus

Andmeanalüüsi ja infohalduse (content technologies and information management) all peame muu hulgas silmas järgmisi põhilisi tehnoloogiaid või valdkondi: suurandmed (big data), avaandmed (open data, linked data), andmekaeve (data mining), reaalaja majandus (real-time economy) ja e-riigi lahendused (e-teenused, andmekogude ristkasutus).

OECD hinnangul on võimalik uute andmeanalüüsi ja infohalduse tehnoloogiate rakendamise abil saavutada majanduses märkimisväärselt efektiivne kasv, nt Euroopa 23 suurimat riiki suudaks kokku hoida kuni 20% kuludest, energia- ja transpordisektoris on võimalik vähendada CO2-heidet vastavalt kuni 2 gigatonni ja 380 megatonni 58 .

Eestil on potentsiaali arendada senisest jõudsamalt selle valdkonna võimekust (ülikoolides, tehnoloogiaarenduskeskustes, tippkeskustes) ja rakendada seda väga erinevates valdkondades: avalikus sektoris kulude kokkuhoiuks, infoühiskonna (e-riik) arendamiseks (paremad ja mugavamad teenused kodanikele; reaalaja majandus) ja samuti erasektoris, näiteks logistika-, finants- ja energiasektoris, töötlevas tööstuses jne, et suurendada efektiivsust ja välja töötada uudsed lahendused ning tooted.

Nišis on olemas nii teaduspotentsiaal (valdkonda arendavad TTÜ, TÜ, tehnoloogiaarenduskeskustest STACC) kui ka ettevõtlus (Nortal AS, TripleDev OÜ, PlanetOS, Xpressomics, Campalyst.com, Quretec OÜ, Ericsson, Guardtime, Positium LBS).

3.2.2 Infoturve ja küberkaitse

Infoturve ja küberkaitse koondab endasse tehnoloogiaid ja metoodikaid info (andmete) ja arvutisüsteemide (süsteemid, mis sisaldavad infotehnoloogilisi komponente) ning võrkude turvalisuse tagamiseks.

EY uuringu kohaselt on 43% ettevõtetest suurendamas infoturbealaseid investeeringuid ja 68% ettevõtetest kinnitab, et nende senised infoturbemeetmed ning -strateegiad vajavad täiendamist, 59% ettevõtetest kinnitab internetiohtude kasvu 59. Koos pahavara pideva arenguga kasvab ka vajadus erinevate seadmete veelgi ennetavamate kaitseprogrammide järele 60.

Eestis on praegu olemas tugev infoturbe- ja küberkaitsealane potentsiaal avalikus sektoris. Oluline on selle arendamist jätkata ja laiendada seda võimekust IKT-sektoris laiemalt. Nii saab Eesti tugevdada infoturbe ja küberkaitse kompetentsikeskuse rolli Euroopas ning arendada välja suurem võimekus erinevate infoturbelahenduste ja uuenduslike meetodite rakendamisel ning väljatöötamisel erasektoris.

Nišis on olemas nii teaduspotentsiaal (valdkonda arendavad TTÜ, TÜ, tehnoloogiaarenduskeskus STACC, tippkeskus EXCS) kui ka ettevõtted (Cybernetica, Signwise.me, BHC Laboratory, Guardtime, Sertifitseermiskeskus, DigiFlak, Agileworks, Biometry, Clarified Security, BCS, Focus IT, ASA Quality Services).

3.2.3 Sardsüsteemid, robootika ja tootmise automatiseerimine

Sardsüsteemide (manussüsteemid; embedded computing) ja robootika (robotics) suundadega on tihedalt seotud muu hulgas järgmised tehnoloogiad või valdkonnad: targad süsteemid ja masinad ning võrgud (cyber physical systems, smart machines, smart grids), asjade internet (Internet of things) ning mikroelektroonika arendamine (microelectronic technologies).

Tootmise automatiseerimise (production automation) kontekstis peame silmas tegevusi, mis aitavad kaasa tööstuse tootmisprotsesside automatiseerimisele, masinaehituse arendamisele, automaatsete süsteemide kasutuselevõtule ja tööstusseadmete ning protsesside paindlikule juhtimisele, mida toetavad ka vastavad infosüsteemid ja tarkvaraseadmed.

Üldiselt on tegu tehnoloogiate ja metoodikatega, mis aitavad ehitada targemaid süsteeme, masinaid ja võrke, mis võimaldavad inimestel tagada paremat turvalisust, vähendada energiakulu ja muuta tootmist paindlikumaks, asendada inimtegevust masinatega ning parandada kommunikatsiooni erinevate süsteemide või masinate vahel. Sardsüsteemid ja robootika loovad tehnoloogilise baasi tootmise automatiseerimiseks.

Olulise innovaatilise tehnoloogilise suunana saab siinkohal välja tuua kontseptsiooni tööstus 4.0, mis viib tööstuse automatiseerimise järgmisele tasemele: nutikad tehased (smart factory), kus üksikud tootmismoodulid suhtlevad ülemaailmsete ja kohalike võrgustike abil üksteisega ning on suutelised iseseisvalt vajalikke otsuseid vastu võtma 61.

Sardsüsteemide ja robootika arendamine tugevdab Eesti tootearenduse ja ekspordivõimekust. Valdkond vajab suuremat tuge, et tänasest veelgi rohkem ettevõtteid sellele spetsialiseeruks, et loodaks idufirmasid ja et ettevõtted tegeleksid enam tootearendusega ning et olemasolevad ettevõtted jõuaksid oma toodetega globaalsele turule.

Tootmise automatiseerimine on üks lähiaja suurim väljakutse Eesti töötlevale tööstusele ja laiemalt kõigile majandusvaldkondadele. Kõrg- ja keskkõrgtehnoloogilise sektori osakaal kogumajanduses on Eestis võrreldes Euroopa keskmisega suhteliselt madal ja see mõjutab oluliselt Eesti ettevõtete ekspordivõimekust 62.

Edukas ja laialdane tootmise automatiseerimine ning robootika rakendamine tootmises võib anda väga suure panuse Eesti majanduse efektiivsuse kasvule ja selle kaudu ka ekspordivõimekuse märgatavasse paranemisse. Tööstus 4.0 kontseptsiooni rakendamine tootmise automatiseerimisel suurendab oluliselt ettevõtete paindlikkust reageerimaks muutuvale ekspordinõudlusele ja võimaldab seeläbi Eestil tõsta oma rahvusvahelist konkurentsivõimet 63. Eesti majanduse väiksuse tõttu ei ole suurtootmistele terviklahenduste väljatöötamine reaalne, küll aga on võimalik luua kompetents nende lahenduste kasutuselevõtuks ja TAI ühisprojektideks ning ka nn väikesemahuliste seadmete arendamiseks ja tootmiseks.

Nišis on olemas nii teaduspotentsiaal (valdkonda arendavad TTÜ, TÜ, tehnoloogia arenduskeskus Eliko, Imecc, tippkeskus CEBE) kui ka ettevõtted (Tehnolabor, Cybernetica, Evocon, Hedgehog, Artec Design, Defendec, Liewenthal Electronics, Fits.me, ABB, Enics, Testonica, Yoga, selfdiagnostics.com, Sportlyzer.com, Hedgehog, Ericsson, ICD, Cognuse, Yoga, Inskpin).

3.2.4 Vahendid ja metoodikad tarkvaraarenduses

Siia nišši kuuluvad tehnoloogilised (tooted ja teenused) ning metoodilised (metoodikad, protsesside kirjeldused, tehnilised mudelid, standardid) vahendid, mis aitavad ajakohastada ja tõhustada tarkvaraarendust, tõsta tarkvara kvaliteeti (sh ka nüüdisaegsete metoodikate või põhimõtete rakendamise kaudu) ja muuta see tootmisprotsess efektiivsemaks (ka automatiseerimise teel), toetada infosüsteemide juurutamist ning kasutamist (sh haldust).

Valdavaks probleemiks Eestis ja ka mujal maailmas on tarkvaraprojektide suhteliselt madal edukuse määr – üle poole tarkvaraprojektidest maailmas ei ole edukad 64. Põhjuseks saab üldistavalt tuua nii tarkvara tellijate kui ka loojate vähese teadmuse nüüdisaegsete metoodikate ja töövõtete kohta (paindlikud arendusprotsessi metoodikad (agile, lean) ja inseneripraktika, kasutatavuse analüüs ja disain, teenusedisain jne). Selliste nüüdisaegsete meetodite laiaulatuslikum rakendamine suurendab lisaks riigisisesele kasule Eesti ekspordipotentsiaali – tegemist on nn nutikate valdkondadega, mis ei nõua mahukaid investeeringuid globaalse müügi käivitamiseks ja mis on seega Eestile jõukohane.

Vaatamata vabavara populaarsuse kasvule nõuab infosüsteemide ja muu tarkvara arendus või soetamine endiselt suhteliselt suuri investeeringuid 65. Tarkvaraprojektid hõlmavad ka üldjuhul muudatusi organisatsiooni äriprotsessides, millel on oluline mõju projekti edukusele.

Eestis on tarkvaraarenduse valdkonnal suur potentsiaal nii ettevõtluse kui ka teadus- ja arendustegevuse puhul, mis loob tugeva baasi vahendite ja metoodikate arendamiseks, et suurendada tarkvarasektori efektiivsust ning teiste sektorite tarkvarainvesteeringute kasumlikkust.

Nišil on mõju nii IKT-sektorile (tarkvaratootmise efektiivsuse suurendamine) kui ka kõigile teistele sektoritele (tarkvaraprojektide hankimise (sh äriprotsessides muudatuste tegemise) oskuste suurenemine ja tarkvarainvesteeringute tulususe kasv).

Nišis on olemas nii teaduspotentsiaal (valdkonda arendavad TTÜ, TÜ, tehnoloogiaarenduskeskus STACC) kui ka ettevõtted (suuremal ja vähemal määral kõik suuremad tarkvaratootjad, lisaks ZeroTurnaround, Plumbr, testlio.com, Scrum OÜ, DevTraining OÜ, IB Krates, ICD, Browserbite).

3.3 Seosed niššide vahel ja teiste kasvualadega

Andmeanalüüsi ja infohalduse nišš on tihedalt seotud sardsüsteemide, robootika ja tootmise automatiseerimise nišiga – viimase kontekstis tekib väga suurel hulgal ja erinevat liiki ning vormingus andmeid (sensoorika, targad masinad ja võrgud), mida on vaja analüüsida ja töödelda, et teha seejärel otsuseid ning vastavalt sellele süsteemide tööd juhtida (tööstus 4.0).

Tootmise automatiseerimine on kompleksne tegevusvaldkond, mis kasutab ära erinevaid andmeanalüüsi, infohalduse ja nüüdisaegsete seadmete võimalusi. Tööstus 4.0 on tootmise automatiseerimise järgmine tasand, kus tarkade masinate integreerimise abil on võimalik tootmisprotsessi tervikuna muuta paindlikuks ja isereguleeruvaks. 

Infohaldus ja infoturve, mis on ka esimese niši alamosa, loob üldise keskkonna nüüdisaegsete internetiseerunud ja kõrgelt integreeritud süsteemide tööks: võimaldab turvaliselt luua, hallata, säilitada andmeid eri süsteemides ning seadmetes ja vahetada andmeid nende vahel interneti või teiste innovaatiliste suhtluskanalite (nt NFC) abil.

Tarkvaraarenduse vahendid ja metoodikad võimaldavad muuta IKT-lahenduste rakendamist ning väljatöötamist, tõhustada keerukate komplektsüsteemide ning andmemahukate rakenduste arendamist, lühendada arendustsükleid, kiirendada innovatsiooni, suurendada toodete ja teenuste käideldavust, kasutatavust ja kvaliteeti ning parandada tarkvarainvesteeringute kasumlikkust (vt ka joonis 16).

Teiste kasvuvaldkondade puhul saab välja tuua järgmisi seoseid.

  • Tervisetehnoloogiad on valdkond, kus sensoorika, sardsüsteemid, andmeanalüüs ja infoturve on aina kasvava tähtsusega komponendid e-tervise, bioinformaatika ja personaalmeditsiini lahendustes ning (bio)meditsiiniseadmetes. Tervisega seotud andmete hulk on väga suur – ühelt poolt loovad ja koguvad inimesed ise neid andmeid üha enam (nt pulsikellad, tervisespordi mobiilrakendused), teiselt poolt arenevad meditsiinis suunad (geenitehnoloogia, biotehnoloogia), kus aina enam on vajalik väga mahukate andmete analüüs.
  • Ressursside väärindamise kasvuvaldkonnas on seos kahene. Ehitussektoris on tootmise automatiseerimine (nii protsesside digitaliseerimine kui ka masinate suurem kasutuselevõtt) üks olulistest eesmärkidest. Materjalitehnoloogias sarnaselt tervisetehnoloogiale suureneb pidevalt analüüsitavate andmete hulk ning samuti ka robootika rakendamine.
  • Tarkvaraarenduse efektiivsuse tõstmine ja tarkvaratoodete kvaliteedi, turvalisuse ning käideldavuse suurendamine ja tarkvara innovatsioonitsüklite kiirendamine edendab, võimendab ja tõhustab ka teiste kasvuvaldkondade innovatsiooni.

Joonis 16 Seosed nišide vahel


4 Valdkondlikud barjäärid ja tegevused

Valdkondlikud barjäärid hõlmavad olulisemaid takistusi valdkondlike eesmärkide täitmisel, lähtudes valdkondlikest probleemidest ja SWOT-analüüsis välja toodud nõrkustest. Tegevused (meetmed) on koostatud ühelt poolt takistuste kõrvaldamiseks ja/või valdkondlike võimaluste elluviimiseks. Barjäärid ja tegevused on seostatavad nii IKT-sektoriga kui ka laiemalt teiste sektoritega, kuna kasvuvaldkonna eesmärgid puudutavad eelkõige kõiki teisi majandussektoreid ning nii IKT rakendamiseks kui ka IKT-põhiseks tootearenduseks on üldjuhul vaja IKT-sektori ja teiste sektorite ettevõtete koostööd.

Tegevused (meetmed) jagunevad kaheks: nutika spetsialiseerumise (NS) meetmed 66 ja laiema ulatusega meetmed. Iga tegevuste grupi juures on käesolevas raportis lühidalt selgitatud NS meetmete rakendusvõimalusi IKT-kasvuvaldkonnas. Et suurema hulga tegevuste seast oleks kergem eristada NS meetmeid, on iga tegevuste rühma lõpus eraldi välja toodud kordusena NS meetmete fookus. Nutika spetsialiseerumise meetmete põhjalikum kirjeldus on toodud raportite üldosas.

IKT-kasvuvaldkonna eesmärkide elluviimisel kehtib järgmine loogika:

  • kasvuvaldkonna niššide potentsiaal on eelkõige luua NS meetmete abil IKT-sektoris tehnoloogiline ja oskuslik võimekus kasvuvaldkonna eesmärkide (tootearendus, tootmise automatiseerimine, IKT-spetsialistide kõrgem kvaliteet) täitmiseks;
  • kasvuvaldkonna ülejäänud tegevused aitavad saavutada kasvuvaldkonna eesmärke laiemalt kogu majanduses.

Niššidega on kõige otsesemalt seotud tehnoloogiaarenduskeskus (TAK), rakendusuuringute meetmed, osaliselt erialastipendiumite ja nõudluspoolepoliitika meetmed. Klastrid ja programm „Start-up Eesti“ on pigem suunatud kasvuvaldkonnale tervikuna.


4.1 IKT sektori liikumine teenusepõhiselt ärilt tootepõhisele ärile

Joonis 17 IKT tootearenduse barjääride algpõhjused ja tegevuste ülevaade (keelumärk sümboliseerib probleemi või takistust, pirnisümbol aga tegevust või meedet)

Barjäär: vähe motivatsiooni ja oskuseid tootearenduseks

Ettevõtete (eeskätt kohalikul kapitalil põhinevad ettevõtted) vähese TAI ja tootearenduse põhjusteks on ettevõtete juhtide üldine suhtumine, et tootearendus on väga riskantne, või üldse huvi puudumine. Samuti on takistuseks nii ettevõtete juhtide, spetsialistide kui ka ettevõtetesse värskelt tööle asunud tasemeõppe lõpetanute vähesed oskused või oskuste puudumine tootejuhtimise, rahvusvahelise müügi ja turunduse valdkonnas. Rahvusvaheliste ettevõtete puhul on peamisteks takistusteks kas tootearendusüksuste puudumine Eestis (emafirma strateegiline juhtimisotsus) või vajaliku kompetentsi puudumine Eesti tööjõuturul.

Tegevused

Sihtgrupp: eeskätt IKT-valdkonna ettevõtted või tootearenduses IKT-sektori ettevõttega koostööd tegevad teiste valdkondade ettevõtted.

  • Ettevõtete juhtide ja spetsialistide motivatsiooni aitab muuta üldine teavitustöö (suurema lisandväärtuse loomine tootearenduse ja globaalsele turule liikumise abil.
  • Edulugude propageerimine), juhtide (ka IKT) mentorlusprogrammid ja täiend- ning ümberõppeprogrammid (tootearendus ja -juhtimine, rahvusvaheline müük ja turundus); ka riiklikud inkubatsioonimeetmed (nt programm „Start-up Eesti“) peavad sisaldama välismaiste mentorite asjakohast tuge.
  • Tasemeõppesse tuleks sisse viia tootearenduse ja -juhtimise õpe ning tõhustada (kvaliteet ja kvantiteet) rahvusvahelise müügi ja turunduse õpet tasemeõppes.

 Nutika spetsialiseerumise meetmed

  • TAK, rakendusuuringud: ülikoolide ja ettevõtete koostöö tõhustamine ja TAI-tegevuse ühisosa suurendamine; niššidega seotud tehnoloogilise ja tootearenduse kompetentsi arendamine ülikoolides ja ettevõtetes.
  • Klastrid: tootearenduse toetamine ekspordivõimekuse suurendamise kaudu ühiste müügi- ja turundustegevuste abil.
  • Nõudluspoole poliitika: riigil on võimalik muuta osade IKT-alaste hangete tingimusi, tellides lahenduse, millel on toote omadused ja mille varalised autoriõigused jäävad tootjale ja mida tootja võib müüa globaalselt; samuti soodustatakse tootearendust laiemalt tootepõhiste hangete näol.

 

Barjäär: vähe koostööd ja kapitali vähene kättesaadavus

Koostööd saab vaadelda kahest aspektist: koostöö ettevõtete ja ülikoolide vahel ning koostöö ettevõtete vahel.

Üheks ettevõtete tootearendust ja TAI-tegevust pärissivaks takistuseks on ülikoolide ja ettevõtete vähene koostöö ja TAI-tegevuse ühisosa. Põhjusteks on ettevõtete ja ülikoolide ressursside (sh ka ülikoolide funktsionaalse ja koostööd soosiva tegevusruumi) puudumine (ja/või nende juhtimine) ja ettevõtete TAI-tegevuse lühike perspektiiv. Samuti on takistuseks juba eespool nimetatud ettevõtjate üldine suhtumine. Ettevõtetevahelise vähese koostöö osas saab tuua lisaks välja konkurentsiga seotud põhjused – loobutakse koostööst, kuna kardetakse kaotada turuosa (eeskätt koduturul).

Ka idufirmadele on kapitali kättesaadavus praegu piiratud. Turul on levinud kapitali pakkumine varases faasis 3 kuuks ärikiirendite poolt (mahus kuni 20 000 eurot), samuti pakutakse prototüüpimise rahastamist (kuni 10 000 eurot projekti kohta ja kuni vaid 8 projekti aastas). Puudus on ka kasvufaasi kapitalist ja kohalikest investoritest. Nüüd on tekkinud suurem vajadus kohaliku varase ja kasvufaasi kapitali järele, millega on võimalik finantseerida ettevõtte globaalse kasvu ettevalmistamist (kapitalivajadus mahus 25–000–3 000 000 eurot ettevõtte finantseerimisfaasi kohta). Oluline on, et projektide ja ettevõtete esimeste eelduste testimist ning tootearendust rahastataks kohaliku kapitali toel, mis seoks idufirma Eestiga pikemaks ajaks.

Tegevused

Sihtgrupp: IKT-sektori ettevõtted, ülikoolid, tehnoloogiapõhised idufirmad. 

  • Ettevõtete ja ülikoolide vahelist koostööd aitab tugevdada tehnoloogiaarenduskeskuste (TAKid), rakendusuuringute, klastrite ja tehnoloogiasiirde meetmed.
    • TAKi ja rakendusuuringute meetmete puhul tuleb keskenduda valdkondlikele niššidele ja selle abil tugevdada tehnoloogilist baasi (võimekust) tootearenduseks.
    • Tõhus tehnoloogiasiire aitab ülikoolides välja arendada rakenduslikke ideid ning leida partnereid ettevõtete hulgast, kes neid ideid ellu viiks.
      • Ülikoolides tuleb tagada praegusest parem intellektuaalomandi kaitse ja intellektuaalomandit tuleks rohkem jagada ka seotud teadlastega – nii tekib suurem motivatsioon tegeleda teaduse rakendusliku poolega.
    • Klastrite meetme abil tuleb tõhustada ettevõtete koostööd ja toetada ekspordi suurendamist ühise müügi- ja turundustegevuse abil.
  • Ülikoolidele tuleks luua motivatsioonimudel, et kaasata tänasest enam kohalikke ettevõtteid projektidesse, millele taotletakse rahastust rahvusvahelistest fondidest.
  • Samuti on vajalik välja arendada ülikoolide funktsionaalne ja ettevõtlusega ühtne tegevusruum, mis võimaldab ülikoolidel koolitada piisaval arvul IKT tudengeid, tuginedes kompetentsipõhisele õppele ning koostööle ülikoolide ja valdkondlike ettevõtete, teadus- ja tehnoparkide ning inkubaatorite vahel.
  • Kapitali kättesaadavuse takistuste kaotamiseks tuleks näha ette tootearenduseks vajalikud rahalised toetused (nt EASi meetmed):
    • välisriigis tootekatsetuse projektide toetus ja
    • lõppenud innovatsiooniosaku sarnane meede (lõppenud meetme jätkamisel tuleks seda ülikoolide ja ettevõtete tagasiside põhjal enne täiendada).
  • Idufirmade kontekstis on vaja keskenduda kvaliteetse projektivoo ettevalmistamisele (nt Arengufondi projekt „Founders Institute”) ja varase faasi ettevõtetesse investeerimisele (sh programm „Start-up Eesti”). Tegevuste koosmõjul tekib kvaliteetne projektivoog nii ärikiirenditele kui ka teistele fondidele ja turuosalistele (nt KredExi fondifond). Vaja on tuua turule professionaalsed varasesse faasi investeerivad meeskonnad (nt Arengufondi ärikiirendid), mille tegevusega antakse teadmised edasi ka seotud kohalikele investoritele, mis omakorda võimaldab idufirmadel saada kohalikelt investoritelt suuremamahulisi investeeringuid (kasvufaasis).


Nutika spetsialiseerumise meetmed

  • Klastrid: ettevõtetevahelise koostöö edendamine (suuremat väärtusahelat katvate lahenduste ja toodete väljatöötamine ehk tööstusklastri formaadi toetamine; samuti ekspordiklastrite fookuse suunamine konkreetsemalt müügile ja ühispakkumiste tegemise soodustamine suuremate hangete puhul);
  • Programm „Start-up Eesti”: kohaliku riskikapitali pakkumise suurendamine idufirmadele ja pakkumise ühtlustamine idufirmade arengufaasis.
4.2 IKT laialdasem rakendamine teistes sektorites

Joonis 18 IKT rakendamise takistuste algpõhjused ja tegevuste ülevaade

Barjäär: vähe oskuseid ja kapitali

Ettevõtetel on vähe suutlikkust IKT rakendamisel tootmise efektiivsuse suurendamiseks – puudu on nii ettevõtete juhtide ja töötajate teadmusest (mida ja kuidas rakendada, missugused on võimalused, kuidas IKT rakendamist tellida ja projekti ellu viia, kuidas arvutada tasuvust) kui ka rahalistest vahenditest (VKE-l napib kapitali investeeringuteks; IKT-spetsialistide kaasamine on ka projektipõhiselt raskendatud, kuna nendega seotud kulud on väga kõrged).

Tegevused

Sihtgrupp: teiste sektorite ettevõtted (koostöös IKT-sektori ettevõtetega).

  • Barjääri kõrvaldamiseks on mitu võimalust: üldine teavitustöö suurema lisandväärtuse loomise vajalikkusest ja võimalustest (teavituskampaaniad, edulugude propageerimine ja temaatiliste auhindadega konkursside korraldamine);
  • vahendite pakkumine ettevõtetele (milleks võivad olla nt IKT rakendamise tasuvusarvutuse vahendid ja vastava metoodika koolitused);
  • riiklikud tellimused nõudluspoole poliitika meetme raames kohalikelt tarkvarafirmadelt VKE-le sobivate tarkvara- või tehnoloogiliste standardlahenduste osas (nõudluspoole poliitika alusel läbi viidavad sellist liiki hanked peavad tugevdama ja laiendama erasektori tehnoloogilist kompetentsi niššides), mida on võimalik seejärel ülejäänud ettevõtetel tasuta või soodsalt kasutada (avatud litsentsi põhimõte);
  • TAKide abil IKT rakendamise toetamine (ühisprojektid teiste sektorite ettevõtetega niššidega seotud kompetentside arendamiseks);
  • tööstus 4.0 kompetentsikeskuse loomine Eestisse (millest võiks laiemalt saada IKT rakendamise kompetentsikeskus ja ühisarutelude koht nii ettevõtetele kui ka valdkonna asjatundjatele);
  • VKEde nõustamismeetmete tõhustamine (konsultantide kaasamine riikliku meetme abil);
  • rahalised toetused VKE-le IKT rakendamiseks;
  • väga oluline on ka ulatusliku täiend- ja ümberõppe programmi käivitamine, mis aitaks tõsta ettevõtete juhtide ja spetsialistide IKT oskuste taset, et automatiseerida IKT rakendamise kaudu nende äriprotsessid.
  • Nutika spetsialiseerumise meetmed
    Nõudluspoole poliitika: hanked niššidega seotud tehnoloogilise ja tootearenduse kompetentsi arendamiseks; avatud litsentsiga standardlahenduste tellimine;
  • TAK – niššidega seotud tehnoloogilise ja tootearenduse kompetentsi arendamiseks tehnoloogiaarenduskeskustes, ülikoolides ja ettevõtetes.
4.3 IKT valdkonna spetsialistide kvantiteedi ja kvaliteedi kasv

Joonis 19 IKT-spetsialistide oskuste kvaliteedi tõstmise ja arvu suurendamisega seotud takistuste algpõhjused ja tegevuste ülevaade

Barjäär: ülikoolide vähene võimekus vajalike teadmiste õpetamiseks

Probleemil on kaks külge: IKT-spetsialistide puudus ja kõrgemate IKT-oskustega teiste erialade spetsialistide puudus. IKT-spetsialistide puuduse saab jagada veel omakorda kaheks. Esiteks doktorikraadiga spetsialistide puudus, mis pärsib valdkonnas ülikoolide õppejõudude ja teadustöötajate järelkasvu, ning teiseks napib ka ettevõtetes kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, kes juhiks tootearendust. Probleemi teine külg on IKT n-ö tavaspetsialistide puudus tööjõuturul (enim on puudu erinevatest tarkvaraarendusspetsialistidest 67), mis pärsib sektori kasvu ja on ka viinud palgataseme väga kõrgele (mis on omakorda takistuseks teistele sektoritele IKT-spetsialistide kaasamisel, nagu on selgitatud eespool), ja ülikooli lõpetanute oskuste kvaliteet. Ettevõtete suurim kriitika selles vallas on seotud üliõpilaste praktiliste ja üldoskuste puudustega.

Kõrgemate IKT-oskuste teiste sektorite spetsialistide puudus tähendab seda, et teiste erialade lõpetanutel puuduvad heal tasemel teadmised, kuidas nende tegevusvaldkonnas IKTd rakendada protsesside automatiseerimiseks ja tootearenduseks. Seega on tegemist nii kvantitatiivse kui ka kvalitatiivse probleemiga.

Juurprobleemidena saab siinkohal välja tuua eeskätt IKT erialadele vastuvõtu mahu piiratuse magistri- ja doktoriõppes, ülikoolides vajalike ja professionaalsete õppejõudude puuduse (nii IKT erialadel kui ka teistel erialadel IKT rakendamise osas), üliõpilaste napid võimalused teha koostööd ettevõtetega rakendusprojektide (eriti interdistsiplinaarsete projektide) vallas ja motivatsiooni puudumise (mis tuleneb osaliselt kesistest võimalustest). See haakub ka eespool kirjeldatud funktsionaalse ja ettevõtetega tõhusalt koostööd toetava õppekeskkonna puudumisega. Põhjuseks on ka kiired struktuurimuutused majanduses, mille tõttu on vaja märkimisväärsel osal töötajatest uusi teadmisi (IKT rakendamise ja kasutamise oskused).

Tegevused

Sihtgrupp: IKT-sektori ja teiste sektorite ettevõtted, ülikoolid.

  • IKT erialadel tuleb suurendada magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste vastuvõttu (potentsiaalsete doktorantide arv sõltub osaliselt ka lõpetanud magistrantide arvust).
    • Bakalaureuseõppe piisava vastuvõtutaseme tagamiseks tuleb jätkata insenerialade populariseerimist.
    • Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtu suurendamiseks tuleb saavutada magistri- ja doktorikraadide suurem tunnustamine ning jätkata ka aktiivset tudengikandidaatide värbamist välisriikidest.
    • Doktorantuuri rahastamist tuleb suurendada ning tagada suuremad stipendiumid ja ressursid lisategevuste jaoks 68.
    • Tagada tuleb jätkusuutlik, laiahaardelisem ja tänasest suuremas mahus IT akadeemia tegevus, et kindlustada õppekavade areng, õppetöö kvaliteet ja ülikooli välisõppejõudude kaasamine.
    • Oluline on ka motiveerida noori IKT õpingute kasuks valima erialastipendiumide abil, samuti saab nende abil motiveerida üliõpilasi osalema rakenduslikes (koostöös ettevõtetega) ja interdistsiplinaarsetes projektides. Nii on võimalik arendada tõhusalt üliõpilaste praktilisi ja üldoskusi.
  • Tasub analüüsida tööstusdoktorantuuri mudeli süstemaatilise kasutuselevõtu võimalusi, mis aitab suunata ka ettevõtetes töötavaid inimesi tegelema teadustööga, tõstes sel viisil ettevõtete TA-võimekust (tööstusdoktorantuur oleks ajaliselt pikem, doktoritöö temaatika oleks otseselt seotud ettevõtte igapäevatööga, doktoriõpet oleks võimalik läbida töö kõrvalt ning seda peaks osaliselt rahastama ettevõte).
  • Teistel tasemeõppe erialadel on vajalik luua eeldused kõrgemate IKT-oskuste õpetamiseks:
    • teiste erialade õppejõududele lisandoskuste andmine IKT rakendamise vallas, selleks vastava motivatsiooni tekitamine kutse- ja ülikoolidele (nt lisaeelarvete või tulemuslepingute kaudu);
    • õppekavade analüüs ja muutmine, nii et nendes sisalduks ka kõrgemate IKT-oskuste õpetamine (ja eelkõige nutika spetsialiseerumise niššide kontekstis);
    • õppejõudude puuduse korvamiseks välisõppejõudude suurema kaasamise tegevuskava väljatöötamine ja parema kvalifikatsiooniga suurema arvu õppejõudude või ettevõtluskogemusega valdkonna ekspertide kaasamiseks ressursside eraldamine (IKT-erialade õppejõudude ülikoolides hoidmiseks vajalik palgatase on kõrgem kui enamikul teistel erialadel, sellega praegune ülikoolide rahastamismudel ei arvesta).

Nutika spetsialiseerumise meetmed
Erialastipendiumid: IKT erialade populariseerimine; üliõpilaste ja juhendajate interdistsiplinaarsete ühisprojektide motiveerimine.


Tutvu raporti lisadega siin >