IKT raporti sissejuhatus

Nutika spetsialiseerumise valdkondlik raport info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia kui kasvuvaldkonna kohta


Sissejuhatus

Nutika spetsialiseerumise valdkondlike raportite sissejuhatav dokument on toodud siin. Selles dokumendis on kirjeldatud nutika spetsialiseerumise senist protsessi ning esitatud ka kasvuvaldkondade ja nende niššide valiku põhjendused. Lisaks on antud ülevaade valdkondlike raportite ülesehituse kohta – valdkondlikud eesmärgid ja indikaatorid, nutika spetsialiseerumise meetmed ning vajalike tegevuste leidmise metoodika.

Alljärgnevas analüüsis selgitatakse, millised info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasvuvaldkonna majandusvaldkonnad võiksid olla majanduse lisandväärtuse suurendamise seisukohast kõige perspektiivsemad, milliseid tegevusvaldkondi võiks eelistatult arendada, ning samuti esitatakse ettepanek meetmete kohta, millega saaks lisandväärtust enim suurendada. 


Kokkuvõte

Valdkonna kirjeldus

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaldab tarbijal telekommunikatsioonivahendite, arvutite, sh äritarkvara, vahevara, salvestus- ja audiovisuaalsete seadmete integratsiooni ning ühildatud kommunikatsiooni abil juurdepääsu andmetele, nende talletamist, edastamist ja haldamist.

Globaalsel tasandil on IKT saanud üheks võtmetehnoloogiaks enamikus teistes juhtivates sektorites - IKT rakendamine äriprotsessides on oluline ettevõtte efektiivsuse tõstmise vahend.

IKT-sektor kasvab hinnanguliselt kuni seitse korda kiiremini kui muud majandusvaldkonnad. Euroopa Komisjon on seadnud IKT-sektori (digitaaltehnoloogiad) arendamise esimeseks seitsmest strateegilisest suunast (Euroopa digitaalne tegevuskava), mille abil tagada Euroopa majanduse nutikas ja jätkusuutlik kasv.

IKT kui nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkond hõlmab horisontaalselt teisi sektoreid.

Hetkeolukorra kirjeldus

Globaalsel tasandil on Eestil õigustatult eduka e-riigi maine. Eesti riik on suutnud tänu ühelt poolt julgetele ja õigetele otsustele ning teiselt poolt mitmete takistuste puudumisele, mis eksisteerivad erinevalt Eestist suuremates arenenud riikides, läbi viia laiaulatuslikud tegevused innovaatilise infoühiskonna arendamisel. Eestisse on loodud NATO küberkaitsekeskus, ELi sisejulgeoleku IT-agentuur (Suuremahuliste IT-süsteemide amet) ja Eestil on võimalus saada Euroopa infoturbe ja küberkaitse kompetentsikeskuseks. Mitmed lahendused ja teenused, nagu ID-kaart (ja selle rakendused ehk e-identiteet laiemas mõttes), X-tee, e-maksuamet, digiretsept jne on suured eeskujud nii Euroopas kui ka maailma tasandil. Eestist on võrsunud mitmed ülemaailmselt edukad või suurt potentsiaali omavad ettevõtted, nagu Skype, Transferwise, GrabCAD jt.

Kui oluliseks infoühiskonna arendajaks ning innovaatoriks on avalik sektor, siis väga paljud teised sektorid rakendavad IKT-lahendusi pigem väga vähe: 2013. aasta seisuga oli ainult ühes protsessis IKT kasutamine umbes 50% ettevõtetes, neljas protsessis kasutati IKT-lahendusi umbes 30% ettevõtetest.

IKT-sektoris on vähe skaleeritavate toodete või teenuste pakkumisele suunatud põhitegevusega ettevõtteid ja sektori keskmine lisandväärtus on hakanud langema. Ajavahemikul 2011–2012 oli sektoris Euroopa või Soome IKT-sektori keskmist lisandväärtust töötaja kohta ületavaid ettevõtteid alla 10%. 64% sektori ekspordist moodustab elektroonikavaldkond ja seda realiseerib peamiselt üks ettevõte.

Probleemid valdkonnas (Eestis)

Suurim probleem on teiste sektorite ettevõtete vähene suutlikkus rakendada IKT-d äriprotsesside efektiivsuse tõstmiseks – puudu on nii ettevõtete juhtide ja töötajate teadmistest, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) valdkonna töötajatest kui ka rahalistest vahenditest.

IKT ettevõtete vähese teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja tootearenduse üks põhjuseid on ettevõtte juhtide üldine suhtumine, et tootearendus on väga riskantne, või üldisem huvi puudumine selle vastu. Samuti on oluline põhjus nii ettevõtete juhtide, spetsialistide kui ka ettevõtetesse värskelt tööle asunud vastava õppe saanute oskuste vähesus või puudumine tootejuhtimise, rahvusvahelise müügi ja turunduse vallas. Probleemiks on ka kohalike ettevõtete ja ülikoolide väga vähene koostöö teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevuses.

Idufirmadele on kapitali kättesaadavus praegu piiratud, kapitali on puudu nii idufirmade varases kui ka kasvufaasis. Vähene on ka kogemustega kohalike investorite hulk ning kvaliteetsete projektide pealevoog.

Kogu olukorda pingestab lisaks ka kvaliteetsete IKT-spetsialistide ja kõrgemate IKT-oskustega teiste erialade spetsialistide puudus.

Eesmärgid, mis valdkonnas tuleb seada

Valdkonna arengustsenaariumis on kolm peamist eesmärki:

  • IKT sektori liikumine teenusepõhiselt ärilt tootepõhisele ärile;
  • IKT laialdasem rakendamine teistes sektorites;

  • IKT-spetsialistide oskuste kvaliteedi tõstmine ning nende arvu suurendamine.

Lahendused (tegevused), mis aitaks probleeme leevendada ja eesmärkideni jõuda

Tootearenduse suurendamiseks on vajalik juhtide ja spetsialistide teadmuse ja motivatsiooni tõstmine. Samuti tuleb suurendada ettevõtete ja ülikoolide koostööd tehnoloogiasiirde tõhustamise, ülikoolide motivatsioonimudelite muutmise ja koostööd soosiva tegevusruumi väljaarendamise kaudu.

Idufirmade kontekstis on vajalik keskenduda kvaliteetse projektivoo ettevalmistamisele (sh ka välismaiste mentorite laiema kaasamise abil) ja kohaliku kapitali kättesaadavuse suurendamisele.

IKT laiemaks rakendamiseks teistes sektorites on vajalik kõrgemate IKT-oskuste alase teadmuse suurendamine nii juhtide mentorluse kui ka spetsialistide täiendõppe kaudu. Samuti tuleb toetada nii konsultatsioonide kui ka rahaliste meetmetega VKEde IKT rakendamise projekte.

IKT ressursside kvaliteedi ja kvantiteedi suurendamiseks tuleb kõigil tasemeõppe erialadel luua eeldused kõrgemate IKT-oskuste õpetamiseks (teiste erialade õppejõududele täiendavate oskuste edasiandmine; välisõppejõudude suurem kaasamine). Bakalaureuseõppe piisava vastuvõtutaseme tagamiseks tuleb jätkata insenerialade populariseerimist. Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtu suurendamiseks tuleb saavutada magistri- ja doktorikraadi suurem tunnustamine ning jätkata ka aktiivset tudengikandidaatide värbamist välisriikidest. Doktorantuuri rahastamist tuleb suurendada, tagada suuremad stipendiumid ja ressursid lisategevuste jaoks ning soodustada nende inimeste astumist doktorantuuri, kes soovivad teadmisi rakendada väljaspool teadusvaldkonda.