#1
Raporti
kokkuvõte

Nutika spetsialiseerumise raporti valdkonnaülesed osad

Nutika spetsialiseerumise raporti valdkonnaülesed osad

Sissejuhatus

Nutika spetsialiseerumise valdkondlikud raportid on koostatud kolmes valdkonnas (klõpsa raportil, et seda lugeda).

  1. Raporti valdkonnaülesed osad
  2. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT)
  3. Tervisetehnoloogiate raport
  4. Ressursside väärindamise raport koosneb kolmest osast:
    • Teadmistepõhise ehituse raport
    • Materjalitehnoloogiate raport
    • Biotehnoloogiate raport

Põlevkivi puudutav on kättesaadav materjalitehnoloogiate raportis ning tervist toetav toit biotehnoloogiate raportis.

1 Nutika spetsialiseerumise protsessi ülevaade

Nutikas spetsialiseerumine on üleeuroopaline projekt, mille eesmärk on suurendada riikides ja regioonides ettevõtluse uuenduslikkust. See on uus osa Euroopa tõukefondide rahastamisperioodil 2014–2020. Tarvis on selgitada välja need ettevõtluse valdkonnad, millel on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning võimalus investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevuses konkurentsieelis saavutada.

Nutika spetsialiseerumise protsess mõjutab strateegilisi valikuid nii Haridus- ja Teadusministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatavates “Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegia” ning innovatsiooni strateegia ning innovatsioonistrateegias ja “Eesti ettevõtluse kasvustrateegia” puhul. Nutika spetsialiseerumise seiret ja analüüsi teostab Eestis Arengufond.

Joonis 1 Nutika spetsialiseerumise ajajoon

Eestis alustati nutika spetsialiseerumise projektiga 2012. aastal. Protsessi võib jagada neljaks osaks.

  1. Professor Urmas Varblase juhtimisel ning MKMi, EASi ja Eesti Teadusagentuuri toel tehti kvantitatiivne analüüs. Leiti kaheksa valdkonda, kus Eesti praegune majanduspotentsiaal on kõrgem kui mujal.
  2. 2013. aasta veebruariks koostas Eesti Arengufond kvalitatiivse analüüsi 1, mis on jätk kvantitatiivsele analüüsile ja täiendab seda. Kvalitatiivses analüüsis arvestatakse ka tulevikutrende (mis on olnud Arengufondi eelnevas töös olulisel kohal) ning ettevõtluse ja teaduse võimalikke koostöökohti. Arengufondi analüüsis on uuritud sektoreid maatriksina – vaadates nii horisontaalseid kui ka vertikaalseid sektoreid ja nende ristumispunkte. Kvalitatiivse analüüsi eesmärk oli leida kõige perspektiivikamad valdkonnad (kasvualad), mille puhul TA kasutamisel ettevõtluses oleks võimalik saavutada kõige suurem lisandväärtuse kasv.
  3. 2013. aasta juunis avaldas Eesti Arengufond kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüsi 2, milles on näidatud kasvualade olulisemad kitsaskohad ja ka nende uued arenguvõimalused.
  4. 2014. aastal struktuuristavad ministeeriumid meetmeid, Arengufond on aga meeskonda lisanud kasvualasid detailsemalt analüüsivad valdkonnajuhid. See dokument on sissejuhatus valdkondlikele raportitele, mis otsivad vastust küsimusele: „Millised on võimalikud globaalsed arengud aastail 2015–2021 ning millistes kasvualade niššides on Eestil võimalik innovatsiooni toel globaalselt konkurentsivõimeline olla?“. Analüüs toob välja, millised on nutika spetsialiseerumise valdkonna arengusuunad, arvestades Eesti võimekust, vajadusi ning globaalseid trende.
1.1 Kasvualade valik

Kvalitatiivse analüüsi tulemusena valiti Eestis välja allpool nimetatud kasvualad ja nende alamvaldkonnad.

  1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) horisontaalselt läbi teiste sektorite
  2. Tervisetehnoloogiad ja -teenused
    1. biotehnoloogia (tugev teaduslik baas);
    2. e-tervis (IT kasutamine meditsiiniteenuste ja -toodete arendamiseks).
  3. Ressursside väärindamine
    1. materjalide väärindamisega seotud tööstus;
    2. teadmistepõhine ehitus;
    3. tervist toetav toit;
    4. keemiatööstus (põlevkivi efektiivsem kasutamine).

Kasvualade valikul lähtuti nii Eesti majanduse struktuurist kui ka globaalsetest trendidest.

Esiteks on oluline, et kasvualal oleks Eestis olemas tugev ettevõtlus või selle tekkimise potentsiaal. Teiseks on oluline, et kasvuala puhul oleks globaalselt tegemist kasvava sektoriga (sh Euroopas) ja et Eesti ettevõtetel oleks potentsiaali selles sektoris globaalselt konkurentsivõimeline olla.


Valdkondade kitsaskohad ja tegevused

Kasvualade analüüsi puhul on tarvis kaardistada teadmismahuka ettevõtluse arengut pidurdavad kitsaskohad ning tuua välja tegevused, mis neid kitsaskohti likvideeriksid või leevendaksid. On väga oluline, et iga kasvuala on erineva majandusliku iseloomuga ning seetõttu erinevad Eestis ka vajalikud kasvuala arendustegevused. See on ka põhjus, miks raportid on esitatud kolme eraldi raportina.

Kitsaskohtade analüüsimiseks on kasvualasid vaadatud ettevõtluse eri faaside kaupa. Joonisel 3 on ettevõtluse faasid visualiseeritud toruna: kui toru alguses on vaid idee, siis projekti arendades on võimalik jõuda küpse ettevõtteni. Millised on peamised takistused sellel teekonnal?

Joonis 3 Ettevõtluse faasid nutika spetsialiseerumise kasvualadel

Joonisel 3 on näha ka seda, et nutika spetsialiseerumise (NS) rahastus katab vaid osa valdkonna arenguks vajalikest tegevustest. Valdkonna arenguks on vaja tegutseda hulga laiemalt. Seetõttu ongi valdkondlikes raportites loetletud ka need tegevused, mida tuleb teha väljaspool nutikat spetsialiseerumist.

Arengufondi arvutuste kohaselt saab nutika spetsialiseerumise tegevuste kaudu mõjutada ligi kolmandikku Eesti majandusest.

1.2 Valdkondlike raportite struktuur

Valdkondlike raportite ülesehitus

Esimeses peatükis on sektori ülevaade. Seal on kirjeldatud valdkonna ja niššide olulisemaid globaalseid trende. Kasvuala valikul on oluline ju see, et globaalses mõttes oleks tegemist kasvava valdkonnaga. Esimeses peatükis on kirjeldatud ka valdkonna olukorda Eestis ning kaardistatud nii ettevõtluse kui ka teadusega seotud nüansse. Et kasvuala saaks olla nutika spetsialiseerumise osa, on tarvis, et nii ettevõtlus kui ka teadus valdkonnas oleks tugev või tugeva potentsiaaliga.

Kasvualade puhul on tähtis määratleda täpsemalt, milline on eesmärk, mille suunas kasvuala peaks arenema ning milline on selle mõõtmiseks sobiv mõõdik (indikaator). Need näitajad iga valdkonna kohta on nimetatud teises peatükis. Kolmandas peatükis on niššide valik: millised on kasvualades detailsemad valikud, kus on lisandväärtuse suurendamise võimalused kõige paremad.

Neljandas peatükis on raportites kirjeldatu jätkuna valdkonna barjäärid ja tegevused, mis on vajalikud nende barjääride likvideerimiseks või leevendamiseks. Tegevused on nimetatud nii nutika spetsialiseerumise raames kui ka laiemalt, sest valdkonna terviklikuks arendamiseks on vajalik laiem kitsaskohtade ja tegevuste spekter.

Valdkondlikest raportitest on tehtud ka lühikokkuvõtted, kuid alusdokument, millest lähtuda, on alati täispikk raport.

2 Nutika spetsialiseerumise eesmärgid ja indikaatorid

Kasvualade kohta on Arengufond välja töötanud ka konkreetse eesmärgid ja indikaatorid. Neid on vaja selleks, et kasvualade puhul oleks mõistetav, millise eesmärgi suunas tuleks valdkonna ettevõtjate ja teadlaste koostöös panustada ning kuidas nutika spetsialiseerumise meetmetega nende eesmärkide täitmisesse tuleks panustada.

Et kasvualade probleemid on erinevad, siis on lisaks peaeesmärgile (lisandväärtus) nimetatud ka valdkondlikud alameesmärgid ja indikaatorid. Näiteks IKT puhul pidurdab sektori arengut ja IKT rakendamist teistes sektorites see, et sektoris ei ole piisavalt tööjõudu. Niisiis on üks eesmärk IKT spetsialistide arvu suurendamine.

Nutika spetsialiseerumise peaindikaator on lisandväärtuse kasv Eesti majanduses ja kasvualadel. Lisandväärtust võib lihtsustatult defineerida kui sektori ettevõtluse ärikasumi ja kulumi, makstud palkade ja makstud maksude summat. Niisiis on just see Arengufondi hinnangul teadmistepõhise ettevõtluse kasvu mõõtmiseks kõige parem mõõdik. Kõrgem lisandväärtus saab tulla selle kaudu, et Eesti majandus muutub globaalselt konkurentsivõimelisemaks: suudetakse luua rohkem skaleeritavaid tooteid ja teenuseid ning neid ka eksportida.

Kõrgema lisandväärtuse tähtsuse mõistmiseks on hea näide “smiling curve”, mida kõigepealt tutvustas Aceri CEO Stan Shih 3 . Joonisel 5 on näha, et kõige suurema lisandväärtusega tegevused ühes tootmisahelas on seotud TA tegevuse ning brändimise ja disainiga. Ka paremal äärel näidatud turundus ja järelteenused on kõrge lisandväärtusega. Eesti jaoks on kõikide kasvualade puhul vajalik just kõrgema lisandväärtusega võimekuste ning tootearendusevõimekuse arendamine. Teadmistepõhise majanduse osakaalu kasvatamine kogu majanduse struktuuris ongi olulisim võimalus, kuidas Eesti majandusse järgmine kasvulaine tuua.

Joonis 5 Lisandväärtuse loomine tootmisahela eri faasides Shihs Smiling Curve

Teaduse ja ettevõtluse koostöö indikaatorina võiks käsitleda teaduse rahastamise statistikat, kuid siin on probleemiks selle teabe agregeeritus. Teada on küll üldnumbrid ehk era- ja riigisektori üldised kulutused teadus- ja arendustegevusele, ent teada ei ole kulutusi nt biotehnoloogias vm. Ühelt poolt tuleneb see klassifikaatorite erinevusest/kattumatusest, teisalt ka adekvaatsete andmete puudulikkusest. Näiteks ETAgist pärit andmed sisaldavad vaid seda rahastust, mis tuleb HTM-i eelarvest. ETISes on projektid, mis ei pruugi kirjeldada täit tõde, sest grandi hoidjal ei ole kohustust projekti ETISesse kanda. Seetõttu on alust arvata, et paljud projektid ja neile kulutatud vahendid on sealt välja jäänud. Teavet ei ole ka eri ministeeriumide rahastatavate projektide kohta. Nende projektide info vääriks suuremat tähelepanu ja täiendavat uuringut/küsitlust eelkõige selle raporti kasvualadest lähtuvalt.

Teaduse rahastamise näitajana laialt kasutatud indikaator –  teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal SKPst – ei ole meie hinnangul piisav näitaja. Nimelt on teadus- ja arendustegevuse kulutuste sisse arvatud põhivarainvesteeringud, mis definitsiooni kohaselt uuendavad tootmisprotsessi või toodet (nt uus tehas vm suurinvesteering). Näiteks on aastatel 2010–2012 töötleva tööstuse erasektori TA-kulutused suuresti põhivarainvesteeringud (vt täpsemalt stat.ee) ning on teada, et need on ilmselt teinud üks või kaks selle tegevusala suuremat ettevõtet. Seetõttu on ülejäänud erasektori TA-kulutused tagasihoidlikud ning 2020. aastaks eesmärgiks seatud 3% SKPst saavutamine ilma täiendavate põhivarainvesteeringuteta keeruline. Eelnevast lähtudes jäetakse see indikaator selles töös kõrvale.

Teaduse ja ettevõtluse omavahelise seose kirjeldamiseks peetakse olemasolevatest allikatest sobivaimaks EASi statistikat ülikoolide ja ettevõtete vaheliste lepingute arvu ja mahu kohta. See kirjeldab, mil määral ülikoolid ja ettevõtted praegu koostööd teevad ning millised on ettevõtete rahalised panused teadus- ja arendustegevusse. Arenguseire seisukohast on aga oluline koguda ka nende lepingute kohta infot eelkõige kasvualade lõikes.

3 Nutika spetsialiseerumise kasvualade ja niššide valik

Euroopa Komisjoni nutika spetsialiseerumise alusdokumentides 4 rõhutatakse, et NSi puhul ei tohi valikuks olla mitte sektorid, vaid nišid ja tegevused (domains and activities). Oluline on leida sobiv tase sektori ja mikrotasandil tegevuste vahel, mille arendamine aitab kaasa tuua olulise arengu teatud sektoris või ettevõtete grupis.

Eesti puhul tuleb arvestada ka asjaoluga, et kui mujal Euroopas on nutikal spetsialiseerumisel regionaalne mõõde, siis Eesti on oma väiksusest tulenevalt üks regioon. Sellest tulenevalt peab nišivalik olema laiem kui mõne suurema riigi regioonil, sest niššidest tulenevad piirangud on Eestis üleriigilised.

Nišid ei tohi olla fikseeritud kogu ajavahemikuks 2015–2021. Et niššide puhul on tegemist teatud suundade või tegevuste eelistamisega, siis on oht, et tehtud valik osutub valeks. Turu- ja tehnoloogianõudlust ei saa 100% täpsusega planeerida, seetõttu tuleb valikuid perioodiliselt jälgida ning neid vajaduse korral muuta. Arengufondi hinnangul tuleb nišivalik üle vaadata iga kahe aasta tagant ning vajaduse korral mõni nišš lisada, mõni eemaldada.

Täpsem niššide ja nende valiku kirjeldus on valdkondlikes raportites.

Joonisel 2 on visualiseeritud tehnoloogiate erinev rakendus kasvualade puhul. Näiteks IKTd kui horisontaalset tehnoloogiat rakendatakse peamiselt teistes sektorites. Tervishoiusektoriga ristumisel on suurem rõhuasetus e-tervisel, töötleva tööstusega ristumisel aga tööstuse automatiseerimisel. Teadmistepõhise ehituse puhul on tegemist teiste tehnoloogiate rakendamisega (IKT, materjali- ja energiatehnoloogiad).

 

Joonis 2 Tehnoloogiate rakendus kasvualade puhul Nutika spetsialiseerumise metoodika kasvualade ja nišide valikuprotsess

Nutika spetsialiseerumise nišid tuleb valida nii, et valitud nišid suurendaksid NSi meetmete rakendamisel Eesti majanduses aastaks 2020 maksimaalselt lisandväärtust (absoluutväärtuses). See saab toimuda üksnes ettevõtluse ja teaduse koostöös. Niisiis on vajalik, et nišis oleks olemas või suure tõenäosusega tekkimas ettevõtlus, mis on valmis TA investeeringuid teostama, ent olema peab ka teadusbaas, mis toetab ettevõtlust tehnoloogiate loomise või rakendamise kompetentsiga.

Kasvualad on erineva majandusliku iseloomuga, mistõttu erinevad kasvualade kaupa ka kõrgema lisandväärtuse saavutamiseks vajalikud tegevused. Niisiis on iga kasvuala kohta antud eraldi indikaatorid ja eesmärgid.

Niššide valimiseks tuleb teha kaks olulist sammu.

  1. Globaalsete trendide analüüs. Nišid tuleb valida alade seast, kus maailmas tarbimise trend suure tõenäosusega kasvab ehk tegemist on areneva valdkonnaga.
  2. Eesti ettevõtluse ja teaduse analüüs. Kasvuala nišid tuleb valida nii, et mõlemad pooled on esindatud ning valmis koostööks. Lisaks peab ettevõtlus olema teadus- ja arendustöö kasutamisel globaalselt konkurentsivõimeline.

Analüüsi tegid Arengufondi ja ühisloome mudeli abil kaasatud valdkonna eksperdid. Nišivalikus IKT kasvuvaldkonnas jäeti täpsemalt kirjeldamata need, mida on valitud ja kirjeldatud teistes kasvuvaldkondade raportites (nt e-tervis, ehituse automatiseerimine jne). Olulise sisendi niššide valikusse ja täpsustamisesse andsid ka Arengufondi-poolne valdkonnapõhise fookusgrupi kaasamine, samuti intervjuud ettevõtete, riigi- ja haridusasutuste ning erialaliitude esindajatega.

Kasvualade ja niššide valiku ettepaneku teeb Arengufond. Valiku kinnitab nutika spetsialiseerumise juhtkomitee, kuhu kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM), Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM), Rahandusministeeriumi, Riigikantselei strateegiabüroo , Rektorite Nõukogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Teenusmajanduse Koja esindajad.

4 Nutika spetsialiseerumise meetmed

Nutika spetsialiseerumise meetmed on jagatud kahe ministeeriumi   – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) – vahel. Meetmete kogusumma on 142 miljonit eurot. Raha jaguneb viie meetme vahel.

  1. Koostöövõrgustike meede – tehnoloogia arenduskeskused (TAKid) ja klastrid (MKM)
  2. Startup Estonia programm (MKM)
  3. Nõudluspoole poliitikate meede (MKM)
  4. Rakendusuuringute meede (HTM)
  5. Erialastipendiumide meede (HTM)

Joonisel 4 on nelja tüüpi tõrked, mis teadmispõhise ettevõtluse arengut pidurdavad. Lisatud on ka meetmed, mida iga tõrke leevendamiseks või likvideerimiseks võetakse. Meetmete ja valdkondlike erinevuste täpsem kirjeldus on selle raporti järgmistes peatükkides.

Joonis 4 Teadmisepõhise ettevõtluse arengut takistavad tõrked ja nende lahendusmeetmed

5 Mõisted

  • BIMBuilding Information Modelling, ehituse infomudel
  • BTP – Biotehnoloogia Programm
  • CLTcross laminated timber
  • ERDFEuropean Regional Development Fund
  • ETAg – Eesti Teadusagentuur
  • ETIS – Eesti Teaduse Infosüsteem
  • HTM – Haridus- ja teadusministeerium
  • ICFIndustry Foundation Classes
  • IFDInternational Framework for Dictionaries
  • IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad
  • IMECC – Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus
  • IPDIntegrated Project Delivery
  • KBFI – Keemilise-Bioloogilise Füüsika Instituut
  • KKM – Keskkonnaministeerium
  • KOV –  kohalik omavalitsus
  • MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
  • NAMUR – nanomaterjalid – uuringud ja rakendused
  • NPP – nõudluspoolepoliitikad
  • NS – nutikas spetsialiseerumine
  • NSi meetmed – erialastipendiumid, rakendusuuringud, koostöövõrgustikud (tehnoloogiarenduskeskus, klaster), nõudluspoolepoliitikad, Start-up Eesti 6
  • Idufirma arengufaasid 7 8
    • varajane faas ehk eel-idufirmafaas (alametapid: idee, kontsepti loomine, pühendumine), kus alustatakse tegevusega, koostatakse ärimudel, katsetatakse turule sisenemist, selgitatakse välja potentsiaalne kliendigrupp ja turg, kapitali vajadus üldjuhul kuni 200 000 eurot
    • kasvufaas ehk idufirmafaas (alametapid: valideerimine, skaleerimine, laienemine), tegeldakse tootearenduse ja turundusega, faasi lõpuks jõutakse olukorrani, kus mõnel turul on olemas kliendid ja ettevõtte tegevust hakatakse skaleerima uutele turgudele, kapitalivajadus üldjuhul 200 000 – 3 000 000 eurot
  • Skaleeritavus – skaleeritavuse all peame silmas võimet kasvatada müügi- ja tootmismahtu nii, et ettevõte kasumlikkus jääb samaks või kasvab. Tootmis- ja müügikulud toodetud ühiku kohta suurenevad müügimahu kasvuga võrreldes oluliselt madalamas tempos 9
  • PKK – Põlevkivi Kompetentsikeskus
  • PÕM – Põllumajandusministeerium
  • RKAS – Riigi Kinnisvara AS
  • SOM – Sotsiaalministeerium
  • SuE – Start-up Estonia
  • TA – teadus- ja arendustegevus
  • TAI – teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
  • TAK – tehnoloogiarenduskeskus
  • TIPS – teadus- ja innovatsioonipoliitika seireprogramm
  • TKN – Teaduskompetentsi Nõukogu
  • TLÜ – Tallinna Ülikool
  • TS – tehnoloogia siire
  • TTO – tervishoiuteenuse osutaja
  • TTÜ – Tallinna Tehnikaülikool
  • – Tartu Ülikool
  • VKE – väike- ja keskmise suurusega ettevõtted. Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) 800/2008 lisa I artikli 2 lõike 2 kohaselt loetakse keskmisteks ettevõteteks need, kus töötab vähem kui 250 inimest ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot ning väikeettevõteteks need, mis annavad tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot
  • VKG – Viru Keemia Grupp