5 Lisad

5.1 Lisa 1 – Kaasamine ja metoodika
5.1.1 Kaasamine

Eesti Arengufondi nutika spetsialiseerumise (NS) kaasamine toimub kolmel tasemel: individuaalsed kohtumised, fookusgruppide (FG) kohtumised, üldine teavitamine ja tagasiside küsimine (nt kodulehel). Koosseisud muutuvad vastavalt vajadusele.

Fookusgruppide kaudu on kaasatud nii ettevõtjaid, teadusasutuste esindajaid, riigi esindajaid kui ka teisi pooli.

Kaasamistegevuse tulemusena kogutud sisend viiakse NS juhtkomiteesse.



Joonis 1. Nutika spetsialiseerumise kaasamisprotsess

Tervisetehnoloogiate valdkonna kaasamistegevused toimuvad järgneva skeemi alusel:



Joonis 2. Tervisetehnoloogiate kaasamisprotsess

Fookusgruppide esimesed kohtumised toimusid juunis, juulis ja septembris. Edaspidi hakkavad fookusgruppide kohtumised toimumaks korda aastas.

Tervisetehnoloogiate ja biotehnoloogiate fookusgruppides osalesid

  1. Tõnis Allik, PERH
  2. Toomas Asser, TÜK
  3. Ivi Normet, SOM
  4. Andrus Loog, TKK
  5. Ardo Reinsalu, Medicine Estonia
  6. Raul Kiivet, TÜ
  7. Marko Kilk, PERH
  8. Kati Korm, TÜK
  9. Diana Ingerainen, EPS
  10. Ruth Kalda, TÜ
  11. Toomas Mõttus, ITL
  12. Ain Aaviksoo, HealthIn
  13. Kalev Karu, Medicum
  14. Artur Novek, ETSA
  15. Raimo Laus, EHK
  16. Erkki Leego, Hansson ja Leego Partnerid
  17. Indrek Ruiso, ELIKO
  18. Kristjan Kolde, Critical System OÜ
  19. Raivo Vilu, TTÜ
  20. Andres Metspalu, Geenivaramu
  21. Merike Leego, Geenivaramu
  22. Riin Ehin, Biotehnoloogia Liit, Vähi TAK
  23. Toomas Neumann, Protobios
  24. Urmas Siigur, TÜK
  25. Hardi Tamm, Repro TAK
  26. Erkki Truve, TTÜ
  27. Andres Valkna, Celecure
  28. Andrus Tasa, Tartu Biotehnoloogia park
  29. Mart Loog, TÜ
  30. Hannes Kollist, TÜ
  31. Mati Koppel, TTÜ
  32. Le Vallikivi, EPS
  33. Raivo Vilu, TF TAK
  34. Ene Tammsar, Piima TAK
  35. Ülo Kivine, Tere
  36. Sirje Potisepp, ETL
  37. Tiina Saron, Piimaliit
  38. Helen Hirv, Perfect Cosmetics  
  39. Sven Parkel, TÜ
  40. Enel Kolk, Balbiino
  41. Anu-Mall Naarits, Turundusproff
  42. Katre Kõvask, Premia
  43. Aadi Remmik, Westpoint Eesti
  44. Peep Pitk, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon
  45. Mati Koppel, Eesti Taimekasvatuse Instituut
  46. Villem Vohu, AF
  47. Heli Sepp, Rakvere Lihakombinaat
  48. Urmas Sannik, TF TAK
  49. Svea Rosenthal, Rosenthalid PAK
  50. Vanda Kristjan, Mähe PAK
  51. Reet Laidvee, Linnamõisa PAK
  52. Iris Koort, Merekivi PAK
  53. Maritta Loog, Maritta Loog PAK

Intervjuude kaudu on panustanud:

  1. Urmas Siigur, TÜK
  2. Tanel Tammet, TTÜ
  3. Linnar Viik
  4. Raul Mill, ETSA
  5. Mihkel Zilmer, TÜ
  6. Eero Merilind, TerviseFond
  7. Mart Einasto, TÜK
  8. Mart Ustav, IcosaGen
  9. Erkki Mölder, EAS nõukogu
  10. Madis Tiik, Sitra
  11. Krista Kruuv, Repro TAK
  12. Oliver Väärtnõu, Cybernetica
  13. Krista Ficher, TÜ
  14. Mario Plaas, SIME
  15. Taavi Kand, PÕM
  16. Mihkel Mardna, Spordimeditsiini klaster
  17. Airiin Järvlaid, TÜ
  18. Rainis Venta, TÜ
  19. Riho Tapfer, RTL
  20. Anne Menert, TTÜ
  21. Ülo Kask, TTÜ
  22. Ülo Niinemets, EMÜ
  23. Mait Kriipsalu, EMÜ
  24. Raimund Ubar, CEBE
  25. Thomas Hollstein , CEBE
  26. Jaak Vilo, TÜ, STACC
  27. Toomas Kariis, ITK
  28. Rene Jõeleht, Optofluidtech
  29. Urmo Lehtsalu, Elion
  30. Mart Raik, Rakuravi klaster
  31. Liis Rooväli, SOM
  32. Hardo Lilleväli, HTM
  33. Ave Lauringson, MKM
  34. Tea Danilov, MKM
  35. Karin Rits, MKM
  36. Kaupo Reede, MKM
  37. Kaie Nurmik, MKM
  38. Eve Pakkas, EAS
  39. Andres Kikas, MKM
  40. Karel Lember, MKM
  41. Üllas Unt, EPIKO
  42. Indrek Kelder, SmartCap
  43. Andrus Oks, SmartCap
  44. Mari Vavulski, SuE
  45. Mari Suviste, SuE
  46. Priit Kulu, TTÜ


 Teised kaasatavad pooled

  1. Valdkondlikud klastrid
  2. Valdkondlikud TAKid
  3. Eesti Haiglate Liit – EHL
  4. Eesti Perearstide Selts – EPS
  5. Eesti Arstide Liit, regionaalsed liidud – EAL
  6. Infotehnoloogiaettevõtete Liit – ITL
  7. Biotehnoloogia ettevõtete Liit – BTL
  8. Ravimitootjate Liit – RTL
  9. Toiduainetööstuse Liit -– TL
  10. Ametiasutused: SOM, ETSA, MKM, HTM, HK, TA, SKA, EPM, EAS, TAI, Riigikantselei, Majanduskomisjon, ETAg, PRAXIS
  11. Teadusasutused: TA, TÜ, TTÜ, TLÜ, EMÜ
  12. Ettevõtjate organisatsioonid: Tehnopol, EstBan, Tartu Teaduspark, Garage48, kiirendid, Tartu Biopark
  13. Ettevõtted
  14. Teadlased
  15. Arvamusliidrid
  16. Teised huvitatud pooled
5.1.2 Metoodika

Analüüsis kasutati Eesti ning rahvusvahelisi andmeid. Tehti nii kvalitatiivne kui ka kvantitatiivne analüüs. Lisaks analüüsile ja Eesti Arengufondi valdkonnajuhtide ekspertarvamusele tehti mitmeid kaasamistegevusi, mida on kirjeldatud peatükis 7.1.

Niššide kriteeriume on kirjeldatud peatükis 2.1. Kasvualade ja niššide valiku ettepaneku teeb Eesti Arengufond ja need kinnitab nutika spetsialiseerumise juhtkomitee.

5.2 Lisa 2 – Globaalsed trendid ja eestvedavad piirkonnad
5.2.1 Globaalsed trendid ja sektori üldandmed

Enamiku arenenud riikide tervishoiusüsteemid otsivad kulude kokkuhoiu ja muutuste parimaid praktikaid. Mõned riigid on leidnud ka nutikaid infotehnoloogilisi lahendusi. Selliseid näiteid saab tuua nii USA-st ja Austraaliast kui ka Euroopa mõningatest regioonidest (Baskimaa, Rootsi, Soome).

Arvestades biotehnoloogia uusi võimalusi ning ka IKT suurandmeid (big data) võimalusi otsitakse tervishoius uusi kombinatsioone e-tervise ja personaalmeditsiini sünergias. Personaalmeditsiini mõiste sisustamine ei ole üheselt kokkulepitud ja võtab veel aega, kuid igal juhul tuleb rõhutada, et seal on suuremad võimalused molekulaargeneetiliste andmete kasutamise kaudu tervishoiuteenustesse uusi individuaalseid aspekte tuua. Võtmesõna on mitmesuguste võimaluste integratsioon, mitte aga ühe asendumine teisega. Praegugi on meditsiin personaalne. Eri organisatsioonide definitsioonid erinevad nii USA FDA-s 1 kui organisatsioonides2, kuid kõikides neis on olulised kaks aspekti.

  • Inimesekeskne lähenemine koos inimese tervisekäitumise aspektide ja inimese enda osalusega
  • Olulise komponendina lisandub molekulaarne aspekt (sh geenikaart, immunokaart jne)

Personaalmeditsiini suunal kavandab oma tegevusi ka Euroopa komisjon3, kusjuures täpne definitsioon jäetakse lahtiseks:

Although no official definition of personalised medicine exists, for the purpose of this document, and given its context, personalised medicine refers to a medical model using molecular profiling for tailoring the right therapeutic strategy for the right person at the right time, and/or to determine the predisposition to disease and/or to deliver timely and targeted prevention.

Personaalmeditsiin mõjub oma infoväljalt positiivselt ja kõrgeid ootusi sisendavalt. Praeguseks liigutakse personaalmeditsiini lahtimõtestamisel pigem laiema kui kitsama (ainult geenitehnoloogia) haarde suunas. Personaalmeditsiini all mõistetakse selle raporti kontekstis inimese kõigi terviseandmete kasutamist ennetuses ja ravis, mis peaks viima süstemaatilise mõistmiseni, kuidas indiviidi tervis tuleneb komplekssest seosest geenide, iseenda käitumise ning väliskeskkonna vahel4. Siin on väga oluline komponent inimese enda kaasatus. Selle viimaseta ei saavutata tervisetrendides positiivseid muudatusi (elustiili ja krooniliste haiguste ennetust ja krooniliste haiguste kontrolli all hoidmist silmas pidades).

2013. aasta oktoobris avaldas Euroopa Komisjon töödokumendi „-omics“ tehnoloogiate kasutamisest personaalmeditsiini arendamisel, mille põhjal oodatakse konkreetseid arenguid tervishoius:

  • võimet teha paremini informeeritud otsuseid;
  • suuremat tõenäosust, et tänu täpsemini suunatud ravivõtetele saavutatakse soovitud tulemused;
  • vastunäidustatud ravimite kasutamise väiksemat tõenäosust;
  • keskendumist preventsioonile ja haigestumise ennetamisele, selle asemel, et neile reageerida;
  • varasemaga võrreldes kiiremat sekkumist haiguse kulgu;
  • tervishoiukulutuste paremat ohjamist.

Globaalselt loetakse personaalmeditsiini väga perspektiivseks. Mitmesuguse mastaabiga (sh riiklikke) arendusprojekte on viimastel aastatel käivitatud palju. Läbimurdeks vajalik kriitiline eeltingimus on nelja valdkonna strateegiline, väga hästi korraldatud koostöö: kliiniline praktika, teadus-arendustegevus, äriarendus ja tervishoiuinformaatika (e-tervis). Eesti äärmiselt oluline ja globaalselt hinnatud konkurentsieelis seisneb just e-tervise üleriigilises võimekuses. Sellise ulatuse ja funktsionaalsusega koostööplatvormi loomine mõnes teises maailma paigas nõuaks väga palju raha ja mitu aastat ettevalmistavaid tegevusi.

USA Personaalmeditsiini Ühendus (Personalized Medicine Alliance) on märkinud, et personaalmeditsiin kohandab ravi- ja ennetustegevused patsiendi omadustele, toetudes võimalusele jaotada inimesi nn alamgruppidesse, mis erinevad üksteisest haigustele vastuvõtlikkuse ja ravivastuse poolest. [PMA 2013]

Kuigi algselt on personaalmeditsiini seostatud geneetilise info kasutamisega, siis praeguseks mõistetakse selle all mitmete personaliseeritud info võimaluste kasutamist, mis on muutunud võimalikuks tänu ulatuslikule digitaalsele andmetöötlusele (e-tervis). Seega on personaalmeditsiin palju enamat kui tuleviku terviseriskide ennustamine. See on strateegiline missioon, mis peab viima süstemaatilise mõistmiseni, kuidas indiviidi tervis tuleneb geenide, iseenda käitumise ja väliskeskkonna komplekssest seosest. Sellise teadmise praktikasse toomine viib meid „4P meditsiinini“, mida USA Tervise Instituudi direktor Dr Elias A. Zerhouni on kirjeldanud nii [NIH 2008]:

“Teadusuuringud lubavad meid tulevikus ennustada (predictive) kuidas, millal ja kellel areneb mõni haigus. Me suudame kujutada ette aega, mil oleme võimelised suunama ravi personaliseerituse (personalized) baasil täpselt neile, kellel ravi vaja on, ning vältida nende ravimist, kes seda ei vaja. Lõpptulemusena lubab niisugune individualiseeritud lähenemine ennetada (preventive) haigust enne selle tekkimist, rakendades üksikisikute, kogukondade ja tervishoiuteenuste pakkujate osalemist (participatory) ennetaval viisil nii vara kui võimalik ja kogu tavapärase haigustsükli vältel.”

Seega ei ole oluline, millise sildi all tervishoiusüsteemis muudatusi tehakse (kas e-tervise, personaal- või täppismeditsiini). Oluline on nende muudatuste koostoime, tegevuste sisu ja reaalsed väljundid kliendile konkreetse aja jooksul. Inimesekeskse andmehaldusplatvormi realiseerimisel ei ole ületamatuid takistusi – erinevalt kõrgetest ootustest geenitehnoloogia lahenduste suhtes, mis enamjaolt on veel eelkliinilises faasis.

Personaalmeditsiiniga ei tohi juhtuda nii, nagu geenitehnoloogiale pandud ülikõrgete ootustega 20 aastat tagasi. Siis arvati, et me suudame lähiajal geenide kaudu diagnoosida, prognoosida ja ravida oluliselt täpsemalt,. Praegu teame, et hoolimata suurtest edusammudest on veel pikk tee käia.

Mõlemapoolses võimes (nii arsti kui ka patsiendi omas) teha paremaid ja teadlikumaid otsuseid on võtmekoht senisest suurem patsiendi kaasatus, eriti sõeluuringute ja krooniliste haiguste käsitlustes, aga ka ennetuses ja järelravis. See aga ei ole võimalik ilma otsustustoe lahendusteta. Lisaks kaasamise olulisusele võimaldab otsustustoe tehnoloogiline lahendus anda inimestele süsteemse ligipääsu infole, säästa klinitsistide aega ja leida pidevalt suurenevas infomahus personaalsemaid soovitusi.

Kokkuvõtteks: vaja on välja arendada kõrgetasemeline koostööplatvorm, mis seob maailmatasemel kliinilise praktika, tehnoloogia, teaduse ja äri ühe eesmärgi huvides: et tagada inimestele nüüdisaegse ja tõhusa tervishoiuteenuse kättesaadavus, toetades tervishoiupraktika, meditsiinitööstuse, infotehnoloogia ja biomeditsiiniteaduste ning riigi ettevõtluse ja mitmesuguseid uuenduslikke võimalusi.

Tervishoius lahendusi loovad suunad on olemuselt lihtsad.

  • Põhirõhk suunatakse ennetusele, tervise säilitamisele (odavam on olla terve)
  • IKT võimaldab inimesekeskseid tervishoiusüsteeme ja teenuseid
  • Inimeste suurem roll ja aktiivsus oma tervisesse panustamisel – patsient on arsti partner
  • Oluliselt suurenev uute IKT-lahenduste kasutamine klinitsistide ja patsientide omavahelises suhtluses. See võimaldab kiiremini ja paindlikumalt vajaliku otsuseni jõuda
  • Biotehnoloogiad lubavad pakkuda rohkem personaalseid raviplaane
  • Tänu tehnoloogialahendustele saab tervishoiuteenuseid pakkuda väljaspool traditsioonilist tervishoiusüsteemi. See muudab teenused kättesaadavamaks – apteekides, kaubanduskeskustes, töökohtadel
  • Tervishoiu rahastamise mudelid muutuvad (fee for service, DRG jne) teenusepõhiselt mudelist ja (value paste costing, performance paste costing) tulemuspõhiseks mudeliks

5.2.2 Eestvedavad piirkonnad

Nagu eelpool rõhutatud, on surve tervishoiusüsteemide muutustele viimastel aastatel pidevalt kasvanud: Ennustatakse, et kui riigid ei kavanda muudatusi, siis süsteemide kulud väljuvad kontrolli alt ja teenuste kättesaadavus halveneb oluliselt 5.

On võimalik tuua mõningaid näiteid, mida mõned piirkonnad on käivitanud ja osadel nendest on tekkimas ka. tulemused

Need olulised sammud saab lakooniliselt jagada kolmeks.

  • Riigil on e-strateegia, mis puudutab kogu tervishoidu
  • Tugev suund ennetusele, meditsiiniandmete haldamise kaudu suurendatakse patsiendi omavastutust, osalust ja kontrolli
  • Luuakse tervishoiusüsteemi poolte vahelisi seoseid ja koostööprotsesse

Riikide strateegiad näitavad, et otsusest kulub esimeste tulemusteni 3–7 aastat. Et iga riik on oma tervishoiukorralduselt teistest piisavalt erinev, siis tuleb pioneeridel enamasti leida oma mudel ja seda katsetades õppida. Ilmselt on keerukaim see, et arusaamine tehnoloogia võimalustest ja selle mõjust tervishoiuprotsessidele eeldab korraga mitmeid teadmisi (meditsiin, tehnoloogia, tervishoid, õigusküsimused, andmehaldus jne). Ka arusaamine, et tehnoloogia paigutamine olemasolevasse süsteemi ei lahenda probleeme automaatselt, võtab aega. Tähelepanuta jäävad sageli muutuste surve puhul ka muud tegurid – infoajastu ja inimfaktor. Püütakse vältida tõdemust:, et muuta tuleb kogu tervishoiusüsteemi, sh organisatsiooni ja rahastamismudelit. Võtmesõna on inimesekesksus.

Allpool on Soome ja Baskimaa näited. Teisi samalaadseid näiteid saab vaadata Arengufondi kodulehelt Madis Tiigi ekspertarvamusest 6.

Soome

Soome patsiendiandmetele ligipääsu põhimõtteid lihtsustati 2011. aastal seadusemuudatustega. Range opt in põhimõte muudeti lihtsamaks: piisab ühekordsest nõusolekust ja seda võib meditsiinitöötaja ka vaikimisi eeldada, kui patsient ei ole just selgelt väljendanud vastupidist. See on üsna opt out põhimõtte sarnane. Probleem on aga andmete omandiküsimus. Juriidiliselt on inimesel õigus oma tervisandmeid näha, kuid puudub võimalus neid digitaalseks kasutada. See õigus on vaid registripidajal (haigla, raviasutus jne). Inimesel on õigus Patsiendiportaali (e-katselu) kaudu vaadata tema kohta kogutud terviseandmeid, kuid puudub võimalus neid struktureeritult edasi saata, näiteks isiklikule tervisekontole.

Soomes on kasutusel väga palju PHR-tüüpi platvorme (70 ringis). Viimase aasta jooksul on Tervishoiuministeeriumis korduvalt käsitletud rahvusliku PHR-lahenduse loomist, sarnaselt Rootsile. Otsitakse lahendust küsimusele, kes ja kuidas muudatusi juhtima hakkab. Otsuseid oodatakse sel sügisel.

Teine oluline muudatus, mis Soomes plaanis, on tervishoiupiirkondade liitmine, nii et praeguse 21 piirkonna asemel oleks neid viis ja piirkondade ülesandeks jääks tervishoiuteenuste tellimine piirkonnas tegutsevatelt raviasutustelt. Suurendatakse ka patsiendi võimalusi ise ravikoht valida.

Kolmas suund, kust lahendusi otsitakse, on nn virtuaalkliinikud, mis võimaldavad komplekslahendusi moodsa tehnoloogilise platvormi kaudu.

Virtuaalkliiniku teenuse kasutamine algab tugeva autentimise ja volituse andmisega, et teenus saaks kasutada inimese haiguseandmeid, neid mitmesugustest andmekogudest ja inimese isiklikult tervisekontolt pärida. Edasi toimub täiendavate andmete küsimine pöördumise põhjuse kohta , kasutades näiteks Symptom chekeri laadseid lahendusi. Järgmise sammuna saadetakse kogutud andmed anonüümseks muutmise moodulile. Anonüümseks muudetud terviseandmed saadetakse ekspertteenuste pakkujatele, et saada vajalikku lisainfot – riskianalüüs, mitmesuguste ravimooduste võrdlus, teenuste vajaduse hindamine, ravi- ja tervisesoovitused ja -info. Tagasiside põhjal koostatakse inimesele kokkuvõte ja antakse juhtnööre järgmisteks sammudeks. Seejärel on edasi kaks teed: soovitus pöörduda tervishoiuvaldkonna spetsialisti või teenuse poole või nõuanded iseseisvaks toimimiseks (selfcare) või lihtsalt nõustamine koos vajalike teenuste soovitamisega. Mõlema tee korral peaks avanema lisapaneel, kus vastava teenuse pakkujad on ootel, et kui inimene ma valiku teeb, saaks ta kohe aja ka broneerida ja asuda teenust tarbima. See muudab oluliselt kogu senist tervishoiukorraldust. Nimelt teeb valiku, kasutades otsuse tegemiseks eelmiste teenusetarbijate antud hinnanguid ja arvustusi. Seeläbi saab oluliseks lisandväärtus, mida üks või teine teenusepakkuja pakkuda suudab. Sisuliselt on tegemist turuplatsiga, kus virtuaalkliiniku teenus aitab inimesel parimaid valikuid teha.



JOONIS 1. Virtuaalkliinikute esmane visioon Soomes


Baskimaa 

Baskimaa on ainus Hispaania piirkond, kellel on enesemääramisõigus maksude kogumisel ja kasutamisel. Kõik teised piirkonnad maksavad makse Hispaania riigile ja on seetõttu sõltuvuses riigi t ja rahast. Eriti pahased ollakse Kataloonias, kust Hispaania riigikassasse enim makse laekub.

2009. aasta majanduskriisi ajal langes Baskimaa SKT ligikaudu 40%, samal ajal aga kasvasid. Majanduslik iseseisvus tähendas ka seda, et Madridist ei olnud võimalik lisaraha küsida ja lahendused tuli leida kohapeal.

Baskimaa tervishoiusüsteem oli väga haiglakeskne. Struktuursed reformid taristu korrastamisel olid tegemata. 2009–2011 tehti Baskimaal ulatuslik tervishoiureform, mille eesmärk oli ehitada senise teenuseosutaja (haigla) keskse süsteemi asemele patsiendikeskne tervishoiusüsteem. Osareani komponent on PHR – personaalne tervisekonto.

 


Joonis 2: Baskimaa personaalne tervisekonto ja seotud süsteemid (1)

 

PHRi saab kodanik koguda raviasutustes kogutud haiguseinfo ja omaenda kogutud tervisemonitooringu andmed. Sinna saadetakse labori- ja uuringuandmed ning saatekirjad. Patsiendiportaali kaudu saab broneerida tervishoiuteenuste aegu, vaadata mitmesuguseid dokumente jne. Loodud on ka mobiilirakendused, mille kaudu inimesed saavad oma tervisekontot vaadata ja hallata sinna andmeid edastada. Loodud on kaugseire (kodune kroonilise haiguse jälgimine) tingimused ja teenused ning käivitatud nõuandetelefon (Eestis sarnane on 1220). Erinevalt Eestist on Baskimaal tegemist nii individuaalse nõustamisteenusega kui ka mitmesuguste seadmete ja portaalide kasutusabiga. Poliitikate juhtimiseks on loodud kogutud andmete analüüsirakendus, mis võimaldab eri sihtgruppidele suunatud tegevusi kavandada ja juhtida.

Tulemuseks on üsna õnnestunud kooslus. Tegemist on siiski veel üsna algjärgus oleva lahendusega, mis ei ole veel kaugeltki valmis. 2012. aastal saavutati tervishoiukulude kasvu peatumine ja 2013. aastal nende vähenemine. Tulemused on väga värsked ja esialgsed ning vajavad täiendavat analüüsi. Igatahes tasub Baskimaa arenguid jälgida ja neist õppida.

 Joonis 3.Muutused Baskimaa tervishoiukuludes enne ja pärast Ozareani käivitumist

 

Nagu juba varem mainitud, on mitmes riigis toimunud andmete kogumise ja haldamise valdkonnas suunamuutused. Mitmetes riikides on oluliselt suurenenud PHRi , mistõttu ka arhitektuurilised muutused infosüsteemide ülesehitamisel on pidanud arvestama tervisekonto ja uue suurandmete (big data) võimalustega. Erand on aga Baskimaa, kus otsustati ühe tarkvaralahenduse kasuks. Suurepäraseid kliinilisi tulemusi on saavutanud Kaiser Permanente (10), kus on kasutusel tarkvara, mida kasutavad samuti kõik raviasutused ja patsiendid, keda on rohkem kui 8 miljonit. Kaiser Permanente kvaliteedisüsteem on saanud kõrgeid hinnanguid, mida ei oleks võimalik saavutada ilma moodsa infotehnoloogia abita ja kogutud andmete analüüsita. Ühe organisatsiooni siseselt on ühtse IT lahenduse olemasolu kindlasti eelis, kuid riiklikul või regiooni tasandil tuleks siiski eelistada moodullahendusi, et säilitada tarnijate piisav konkurents ja kompetents. Täpsustuseks: Kaiser Permanentes kasutavad tervishoiutöötajad andmete kogumiseks tarkvara Epic, kuid patsiendiportaalid (APP-S) ja analüüs toimivad eraldi lahendustena. Kogu infosüsteemi ülesehitus sarnaneb paljuski New Yorgi osariigi Shine’i ja Kanadas kasutatava Infoway lahendusega.

 


Joonis 4. Väljavõte Tiigi ekspertarvamusest. Joonisel on püütud kuvada moodulitest koosneva ökosüsteemi võimalikku ülesehitust. Selle koostamisel on võetud eeskujuks Tervise infosüsteemi, Infoway ja Shine arhitektuure. Autor on süsteemi täiendanud, lähtudes trendidest, millega peaksime arvestama: eeskätt siduskliinikud, BigData ja mitmesuguste analüüsiteenuste turuletulek.

5.3 Lisa 3 – Lühiülevaade Eesti tervishoiusüsteemist arvudes (Centar)

Alljärgnevalt antakse lühike ülevaade tervishoiuteenuste osutajate tegevusest aastail 2004–2012, tuginedes peamiselt järgmistele näitajatele:

  • tervishoiu kogukulude osakaal SKT-s
  • teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal tervishoiukuludes
  • tervishoiutöötajate arv ja osakaal Eesti hõivatute hulgas
  • Eesti positsioon Euroopa Liidu riikide hulgas, tuginedes nendele näitajatele

Eesti tervishoiuteenuse osutajate loodavast lisandväärusest (vt joonist 1), töötajate arvust või ka kogukuludest rääkides on oluline silmas pidada, et primaarse osa sektorist moodustavad haiglad . Teised teenusepakkujad on mahuliselt pigem teisejärgulised. Seega kehtib alljärgnev eeskätt haiglate kohta.



Joonis 1. Lisandväärtus tervishoiuasutustetüübiti Eestis 2012. aastal

Allikas: TAI, autori arvutused.


Joonis 2. Tervishoiu kogukulude, lisandväärtuse ning teadus ja arendustegevuse kulude dünaamika, suhestatuna SKT-sse.

Allikas: TAI, autori arvutused.

Joonisel 2 kasutatakse tervishoiuteenuseid osutavate ettevõtete (TTO-d) arengu kirjeldamiseks kolme tunnust. Alustame tervishoiu kogukulude osakaalust sisemajanduse kogutoodangus (katkendlik must joon). Selle leidmiseks on kasutatud Tervise Arengu Instituudi andmebaasis avaldatud Tervishoiu kogukulude näitajat, mis on suhestatud Statistikaameti avaldatavasse sisemajanduse kogutoodangusse (turuhindades). Nagu näha, on tervishoiu kulutuste osakaal SKPs vaatlusalusel perioodil mõnevõrra kasvaud, tõustes umbes viielt protsendilt 2003. aastal ligi kuue protsendini 2012. aastal.

Lisaks tervishoiukuluste osakaalule sisemajanduse kogutoodangus võib tervishoiuteenuseid pakkuvate ettevõtete rolli majanduses iseloomustada ka nende loodava lisandväärtuse osakaaluga sisemajanduse kogutoodangus (pidev must joon). Tervise Arengu Instituudi andmetest on võimalik välja võtta ettevõtete kulutused järgmiste kuluartiklite lõikes – tööjõukulud, kulum ja allahindlus, majandusaasta tulem. Nende kolme näitaja summeerimisel on saadud ligikaudne hinnang lisandväärtusele. Kui vaadata selle arengut ajas (suhestatuna jällegi sisemajanduse kogutoodangusse turuhindades), siis näeme, et dünaamika peegelda küllaltki hästi tervishoiu kogukulutuste arenguid. Arvestades, et Eesti tervishoidu rahastab põhiliselt Haigekassa, on see ka küllaltki loomulik.

Kolmas näitaja (tähistatud halli pideva joonega), iseloomustab teadus- ja arendustegevuse kulude osakaalu tervishoiu kogukuludes. See on leitud, jagades Tervise Arengu Instituudi avaldatavate tervishoiualase uurimus- ja arendustöö kulud tervishoiu kogukuludega. Nagu näha, on teadus- ja arendustöö kulud tervishoiukuludes alates 2005. aastast suurenenud, kuid moodustavad siiski väga tagasihoidliku osa (2012. aastal vaid 0,24% kõigist kuludest).

Teadus- ja arendustegevuse kulude puhul on aeg-ajalt keeruline otsustada, milline osa IKT kuludest on tegelikkuses pigem teadus- ja arendustegevuse kulud. Seetõttu esitame siin veel ühe näidiku (vt joonist 3), kus IKT ning teadus ja arendustegevuse kulud on kokku liidetud ning suhestatud Eesti tervishoiuteenuste pakkujate kogutuludega. See näitaja on ajas püsinud küllaltki stabiilsena, kõikudes enamast 0,8% ja 1% vahel. Näitaja on arvutatud Tervise Arengu Instituudi avaldatavatele tervishoiuteenuste pakkujate tulu- ja kuluaruannetele tuginedes.



Joonis 3. Infotehnoloogia inventari ja teenuste ning tervisevaldkonna uurimis- ja arendustööde kulude suhe Eesti tervishoiuteenuste osutajate kogutulusse

Allikas: TAI, autori arvutused.



Joonis 4. Tervishoiu kogukulude osakaal SKPs 2012. aastal – rahvusvaheline võrdlus

Allikas: World Bank.

Kui vaadata, kui suured on Eesti tervishoiu kogukulud võrreldes teiste Euroopa riikidega, on näha, et olenemata sellest, kas räägime uutest või vanades ELi liikmesriikidest, on meie kulutused tervishoiule nendega võrreldes suhteliselt tagasihoidlikud (vt joonist 4). Sama kehtib ka tervisevaldkonna uurimis- ja arendustööde kulude osakaalu kohta tervishoiu kogukuludes (vt joonist 5).



Joonis 5. Tervisevaldkonna uurimis- ja arendustööde kulude osakaal tervishoiu kogukuludes 2011. aastal – rahvusvaheline võrdlus[1]

Kommentaar: Euroopa Liidu ning uute ja vanade liikmesriikide keskmised näitajad on leitud joonisel kujutatud riikide põhjal ega sisalda kõike ELi riike.

Allikas: Eurostat

Tervishoiuteenuste osutamise üks defitsiitseid ressursse on tööjõud. Alljärgnevalt arvutatud tervishoiutöötajate arv tugineb Tervise Arengu Instituudi andmetele ning tervishoiutöötajate osakaalu leidmiseks kõigi hõivatute hulgas on tervishoiutöötajate koguarv jagatud Statistikaameti avaldatava hõivatute koguarvuga vanusegrupist 15–74. Nagu näha, on Eesti tervishoiutöötajate arv püsinud üldiselt stabiilsena. Sama võib öelda ka osakaalu kohta hõivatute hulgas (vt joonist 6).



Joonis 6. Tervishoiutöötajate arv ja osakaal Eesti hõivatute hulgas

Allikas: TAI, Statistikaamet, autori arvutused.

Rahvusvaheliseks võrdluseks on mõistlikum vaadata tervishoiutöötajate arvu 100 000 elaniku kohta. Sellisel moel esitab tervishoiutöötajate arvu ka Eurostat. Joonisel 7 olev näitaja on leitud, tuginedes Eurostati avaldatud arstide, hambaarstide, füsioterapeutide ning õdede ja ämmaemandate arvule 100 000 elaniku kohta [2]. Eesti tervishoiutöötajate arv on Euroopa Liidu keskmisest (552) mõnevõrra tagasihoidlikum (492). Kui vaadata eraldi arstide arvu 100 000 elaniku kohta (ei sisalda hambaarste), siis on ka see näitaja meil ELi keskmisest mõnevõrra tagasihoidlikum.



Joonis 7. Tervishoiutöötajate arv 100 000 elaniku kohta 2011. aastal

Kommentaar: Euroopa Liidu keskmine näitaja on leitud joonisel kujutatud riikide põhjal ega sisalda kõiki ELi riike. Tervishoiutöötajad kokku on leitud, tuginedes arstide, hambaarstide, füsioterapeutide ning õdede ja ämmaemandate andmetele.

Allikas: Eurostat, autori arvutused.

[1] Joonisel silmahakkav Prantsusmaa kõrge näitaja ei paista olevat ühekordne anomaalia. Prantsusmaa teadus- ja arendustegevuse kulude osakaal on
kogukulutustes kõikunud kogu vaatlusaluse perioodi jooksul 3,3% ja 3,9% vahel. Euroopa Liidust väljaspool on sarnase suurusjärguga teadus- ja arendustegevused kulud veel Kanadas, Austraalias ja USA-s (küll veidi rohkem kui protsendipunkti võrra madalamal tasemel).
[2] Eurostat avaldab arstide, hambaarstide ning õdede ja ämmaemandate arvu 100 000 elaniku kohta eraldi, siin on need koos vastava kutse esindajate absoluutarvuga.
 

Eestis on e-tervisega tegeldud ligikaudu 10 aastat. Olemas on laiapõhjaline organisatsioon ja ökosüsteem ning kõik vajalikud pooled ja vajalikud kompetentsid.

5.4 Lisa 4 – Perearsti integreeritud platvorm kui esmatasandi pilootlahendus e-tervise süsteemi struktuursete muutuste rakendamiseks

Esmatasandil on win-win olukord esimeste muudatuste realiseerimiseks:

  • ennetustegevuseks saab kaasata teenuste juurutamisse kõrgelt motiveeritud terved inimesed, noored ja e-teenuseid kasutavad sihtrühmad
  • võrreldes eriarsti klientuuriga on suurem osa elanikkonnast kaasatav esmatasandi teenustesse
  • esmatasandile langeb uuenduste surve ja nõudlus esimesena, kusjuures sellest tulenevalt on motivatsioon kahepoolne
  • tunduvalt väiksem raha annab suurem efekti (võrreldes aktiivravihaiglatega)
  • riskid on väiksemad sihtrühma tõttu ja muudatuste sisseviimine tänu kõrgemale motivatsioonile mobiilsem
  • suhteliselt madalamate riskide tõttu reaalsem kaasata ka erasektor ja erakapital lisaks riigipoolsele rahastamisele

Võtmerollis on inimesekeskne andmehaldus, andmete kahesuunaline liikumine ja esmatasandi baasplatvormi tehniline lahendus pilootlahenduse mudelina.

 

Joonis 1. Personaalmeditsiini integreerimine esmatasandile: perearstide fookusgrupi arutelu tulemusena koostatud skeem

 

Kokkuvõttev soovitus riigile: anda igale Eesti elanikule tema personaalne e-tervisekonto koos aadressiga eesnimi.perekonnanimi@eesti.ee ning lülitada see e-riigi infrastruktuuri ja turundusprojekti.

E-tervise integreeritud platvormi tuumkomponent on inimesekeskne lähenemine ja inimese personaalne tervisekonto (e-tervise patsiendiportaali uuendatud lahendus avatud kahesuunalise andmevahetuse lahendusena):



JOONIS 2: Inimese tervisekonto andmemudeli skemaatiline kirjeldus

5.5 Lisa 5 – E-tervise ettevõtete arvu ja teenuste skaleerimine: eesmärk ja vastava indikaatori arvutamise mudel

E-tervise ettevõtted sarnanevad oma profiililt IT-sektori ettevõtetega, seega on e-tervise tulevikuprognoosi aluseks võetud Eesti IT-sektori praegu programmeerimisega tegelevate ettevõte maht.

Esimene graafik, joonis 1, näitab ettevõtete lisandväärtuse jaotust vastavalt ettevõtete vanusele. Iga sõõr tähistab ettevõtet, sõõri suurus sõltub töötajate arvust ettevõttes. Esitatud on karpdiagramm, mille keskel olev rõhtjoon näitab, milline on vastavas vanusegrupis olevate ettevõtete lisandväärtuse mediaan (ettevõtted on kaalutud lähtuvat töötajate arvust, ehk pooled töötajad töötavad ettevõttes, kus keskmine lisandväärtus kõrgem, ja pooled ettevõtetes, kus keskmine lisandväärtus on sellest punktist madalam), mediaani numbriline väärtus on graafikul välja toodud. Karpdiagrammi sees töötab 50% töötajatest, sellest ülalpool 25% ja allpool 25%.

 

Joonis 1. Programmeerimisettevõtted grupeeritud aastate järgi, Centari arvutused

 

Ettevõtted on jaotatud nelja gruppi: need, mis on äriregistrisse kantud 1–3 aastat enne vaatlust (aastat 2012), need, mis on registrisse kantud 4–6 aastat varem, 7–10 aastat ja rohkem kui 10 aastat varem. Nutika spetsialiseerumise ajaraamistikku arvestades huvitavad meid eeskätt ettevõtted, mis on nooremad kui 7 aastat.

Näeme, et kuigi programmeerimisega tegelevatel ettevõtetel on algusest peale suhteliselt kõrge lisandväärtus, on esimese kuue aasta jooksul tegemist valdavalt väikeste ja väga väikeste ettevõtetega. Enam kui 25 töötajaga ettevõtteid ei ole selle aja jooksul praktiliselt tekkinud. Järgmine graafik näitab, et nende seas on vaid kaks rohkem kui 25 töötajaga ettevõtet (Bang & Olufsen ja Creative Mobile). Enam kui 10 inimesega ettevõtteid on kokku 18, valdavalt on aga tegemist ühe kuni viie töötajaga mikroettevõtetega.

Võrdluseks on seega võetud just nooremad ettevõtted. Vähem kui neli aastat tegutsenud 6–10 töötajaga programmeerimisettevõtete keskmine lisandväärtus töötaja kohta 2013. aastal oli 34 000 eurot; kui viia see number inflatsiooni ja majanduskasvuga korrigeerituna aastasse 2021, on tulemus 56 000 eurot. Arvestame, et keskmises skaleeritavas firma on umbes 40 töötajat 7.

Aastaks 2021 on võetud eesmärgiks, et Eestis on viisteist skaleeritavaid e-tervise tooteid arendavat ettevõtet, keskmiselt kolmekümne töötajaga ning eelneva arvutuse järgi loovad nad lisandväärtust 56 000 eurot töötaja kohta (tulevikuhindades ja inflatsiooni arvestades). Seega on sektori kogu lisandväärtus 2021. aastal eeldatavalt 25,2 miljonit eurot.

Selle näitaja arvutamise eeldus on eelkõige eeldus, et arhitektuur on avatud ettevõtetele, kes saavad e-tervise süsteemis majandusse panustada. Sellest loogikast tulenevalt on tänane hetkeseis 0 toodet, sest kõik teenused kuuluvad riigile. Eesti e-tervise ettevõtted orienteeruvad kiiresti ümber välisturgudele, sest siseturutõkked on kõrged ja lahenduse märke ei ole näha. Ainus võimalus on pakkuda tooteid otse elanikkonnale ja ehitada kõrvale paralleelseid infrastruktuure või müüa kogu teenus riigile või omavalitsusele ning pakkuda allhanget.

5.6 Lisa 6 – Barjääride vähendamiseks vajalikud tegevused tulenevalt ettevõtte arengufaasist

Barjääre ja nende vähendamist saab kirjeldada ka ettevõtte arengufaaside aspektist. See on vajalik eelkõige ökosüsteemi leevendamisele suunatud meetmete puhul.

Tabel 1. Nimetatud faasides saab välja tuua tüüpilised barjäärid, kogutud e-tervise ettevõtetega toimunud fookusgruppide aruteludest lühikokkuvõttena. Arengufond.

Innovatsioonifaas

Barjäärid

Lahendused

Idee või vajadus

Vajalike tehnoloogiate ja standardite leidmine ja olemasolu

Kus kohtuvad klinitsist, tehnoloog ja ettevõtja?

Kas arstil on aega?

Puuduvad kompetentsid

G48 tudengitele ja IKT-ettevõtetele

HTT vm klastritaoline võrgustik klinitsistile ja teadlasele

TA-tegevuseks TTO-dele raha/osakud?

Arstile osalus ettevõttes?

TTO-dele motivatsioon spinnida? Osalus?

Prototüüpide loomine ja arendustöö

Olemasolevate standardite ja tehnoloogiate rakendatavus, uute standardite loomine

Millised erinõuded on tervishoius (info)?

Selgus meditsiiniseadmete järelevalvel ja sertimisel?

Kus saab kontrollida? Kuidas saab palgata klinitsisti? Kus on standard? Seadusandlus teadus- ja arendustegevuse toetamiseks

Organisatsiooniliselt vajalik teada: kust saada teavet nõuete kohta, süsteem, kus sertida ja registreerida?

Juhis uutele firmadele (kes kus mida teeb)?

Info sertimisasutustes turgude kaupa TA-s olemas?

Innovatsiooni stipendium klinitsistile?

Inkubaatorikeskkond – incu 2.0?

Jätkusuutlik standardimine.

Testlabor testsüsteemiga?

Teenuse ja toote disain, toote väljaarendamine, kulumudel ja ärimudel, Kasvamine ettevõtteks või lansseerimine juurutuses; Teenuse või toote rakendamine, juurutamine, koolitamine, turundamine, sihtrühmade laiendamine

Inimeste usaldus uutele teenustele – turundus?

Kas HK hinnakiri võimaldab teenust kasutada?

Kes saab kasu uuest tehnoloogiast – patsient või TTO?

Ekspordi turgude tundmine?

HK hinnakirjapoliitika? Kes maksab?

Sertimisnõuded?

Investeeringud? Uued kompetentsid?

Puuduvad Fondid ja sobivad meetmed,

TISi arhitektuur ei ole avatud.

Elanikkonnale turundus (nn pitsatid AKI, TA, RA)?

TAM ohutus ja HK hinnakiri lubavad?

Arhitektuuri avamine;

Referents Eestis ja Ekspordituru kontaktid (EAS)

Uued meetmed või olemasolevate kohandamine

Avatud ärimudel tervishoius, HK teenuste ümber- struktureerimine.

ELi fondid? Riigieelarve? Erakapital? TAK?

Klaster? Kindlustused? osakud?

 

 

Paremaks ja jõudsamaks arenguks on tarvis luua eeldused:

  • Kokkulepe andmemudeli ja andmestandardite asjus
  • Kokkulepe andmevahetusstandardite asjus
  • Avatud ligipääs e-tervise kesksüsteemile
  • Võimekus kaasata klinitsiste arendustegevusesse ja testimisesse
  • Teadlikkus uutest tehnoloogiatest
  • Ettevõtluskeskkonna soodsad tingimused
  • Selgus sertimisnõuetes
  • Pädev organisatsioon teenuste registreerimiseks
  • Uusi teenuseid toetav ärimudel tervishoius

Nutika spetsialiseerumise olulisemates tegevussuundades üle kasvualade joonistuvad välja sellised suuremad grupid:

  • tehnoloogiasiirde sildade ehitamine ja lahenduste leidmine teaduse ja ettevõtluse vahele, Eestile omase mudeli leidmine ja käivitamine
  • riskikapitali ja laenuvõimaluste täiendav leidmine turule, soovitatavalt fondikoostöö mõne Põhjamaade fondiga koostöös et maandada väikese turu ja kompetentside riski
  • õppekavade täiendamine ettevõtlus-, projektijuhtimis- ja tehnoloogiakursustega, motiveerivad stipendiumiprogrammid meeskondadele ettevõtluse ja praktika varaseks sidumiseks õppefaasides (bakalaureus, magister ja doktor)
  • taristutele ligipääsu ehitamine, samuti nn testBEDide rajamine üleminekuks teadusest tootmisesse
  • biotehnoloogia ministeeriumideülese programmi jätkamine järjepidevana ja pikaajaliselt, alustavatele ettevõtetele teenuste/konsultatsioonipaketi pakkumine sarnaselt inkubaatoriteenustega
  • avaliku sektori rolli rõhutamine tehnoloogiate rakendamisel, riigihangetel ja teavitustööga sihtrühmadele – ettevõtted, elanikkond, välisturud


E-tervise süsteemitõrgete maandamiseks vajalikud olulisemad tegevused barjääride kaupa:

  • taristulised tõrked
    • e-tervise infosüsteemis ei saa inimene oma kontole ise andmeid lisada ega neid sealt välja võtta, samuti ei saa ta sinna ligi lasta mingeid muid kui ainult riigi pakutavaid teenuseid
    • ettevõttel ei ole riigisüsteemiga liidestatavate teenuste testimise võimalust ega linkimise ligipääsu süsteemile või andmemudelile
    • õdede ja arstide õppes puudub koolitusvõimalus mitmesuguste praktikas kasutatavate e-tervise ja TTO-de infosüsteemide alusel

lahenduseks: avatud e-tervise platvorm ja arhitektuur koos avatud e-terviseteenuste turuga

  • võimekustega seotud tõrked
    • kapitali kättesaadavus kõikides ettevõtluse faasides (pre-startup, startup, kasvav ettevõte) nii TA-tegevuseks, tootearenduseks, tootedisainiks, turu-klientide uuringuteks ja kontaktvõrgustike loomiseks

lahenduseks: SuE pehmed meetmed, klastrimeede, fondifondid, rakendusuuringud, konsultatsioonid, e-terviseinkubaator, kui erakapital on valmis finantseerima

  • ökosüsteemi kujunemise soodustamine, teadmiste integreerimine, koostöö soodustamine, sildade ehitamine sektorite vahele, väliskontaktide võrgustike soodustamine

lahenduseks: klastrid e-tervisele ja biotehnoloogiate rakendamiseks, TTO siire ülikoolide ja haiglate ja ettevõtluse vahele, stipendiumid integreeritud õppe ja teadustööde soodustamiseks mitmetel tasemetel koostöös ettevõtetega, toetavad teadmiste laiendamise meetmed ettevõttefaasides ettevõtetele (SuE),, õppekavade täiendamine tänapäeva nõuetele vastavaks

  • institutsioonilised tõrked, sh õigusruumi tõrked
    • spetsiifilised tõrked tervishoius, mis ei võimalda innovaatiliste lahenduste testimist, et saada referentsi kas e-tervise teenuste või biotehnoloogia lahenduste juurutamisest Eestis (näiteks minna eksporti)

lahenduseks: õigusruum avatud e-tervise platvormi ja e-tervise teenuste turuks koos innovaatiliste katsetusetingimuste loomisega Eestis


Väga oluline on riigi valdkondadeülese tähtsusega roll kasvuvaldkondades:

  • Eesti kui e-riigi ja e-tervise riigi sünergilised tingimused siseriigis ja selle mudeli tutvustamine välisriikides
  • elanikkonna teadlikkuse tõstmine uute tehnoloogiate võimalustest eri valdkondades (tervishoid, toidutööstus, elamuehitus, tööstus jne)
  • lastele tänapäevase õppe ja ringide võimaldamine, reaalteadmiste praktiline tutvustamine ringides, leiutamine, ettevõtlus jm ringid ning õppetöö
  • TTO reform (kõikide ülikoolide, ettevõtlussektoriga, suurte riigiettevõtete ja erakapitali vahele sildade ehitamine)
  • Team Estonia – a) tegutsemine välisinvesteeringute toomiseks Eestisse b) Eesti kasvualade võimaluste aktiivne tutvustamine välismaal (sh Eesti tooted) c) Välistalentide Eestisse meelitamine
  • leida äriliselt jätkusuutlik ärimudel e-terviselahenduste kui kasuliku mudeli müümiseks teistele riikidele, kus saavad osaleda lisaks riigile ka erakapita ja elanikud
5.7 Lisa 7 – E-tervise tegevused barjääride lahendustena (lähtetabel)

Tabel 1. Valdkondadeülesed tegevused turutõkete ja kitsaskohtade vähendamiseks

Tegevuse fookus

Kitsaskoht

Tegevus

Kapital

Ebapiisavas mahus riskikapitali, mis on valmis investeerima varajase faasi projektidesse

Riskikapitali fondifond

Kapital

Idufirmade arenguks ebapiisav toetus

Startup Estonia tegevus

Koostöö

Kasvualade puhul on kasutamata potentsiaal sektori suurema koostöö näol

Klastrite meetme toel valdkonna ettevõtete koostöö suurendamine

Oskused

Ebapiisav ettevõtlusalaste teadmiste tase

Õppekavade uuendamine (ettevõtluse, projektijuhtimise, osa lisamine õppeprogrammi, koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel magistri- ja doktoriõppe teemade sisend peaks tulema ettevõtetest jms). Stipendiumiprogramm

Oskused

Kasvualades on ebapiisavalt kvaliteetset tööjõudu

Erialastipendiumide meetme toel tudengite suunamine vajalike valdkondade õppekavadele ja seeläbi tulevaste sektoris töötavate inimeste hulga suurendamine

Oskused

Teistel erialade IKT oskused madalad – ei osata rakendada IKT tehnoloogiaid, et lisandväärtust suurendada

Erialastipendiumide meetme toel eri valdkondade üliõpilaste ühisprojektide populariseerimine, interdistsiplinaarsete teadmiste omandamiseks (stipendiumi subjekt: üliõpilane, juhendaja)

Oskused

VKE ja idufirmade väike võimekus rahvusvahelisel tootearendusel ja müügil

Toetus toote pilootkasutuseks ja klientide leidmiseks sihtriigis

Oskused

Võimalus: Eesti elanikkonna laialdane teavitamine NS- rakendustest, mida kasutada. Eesti kui testplatvormi arenguks on oluline, et kohalikud seda aktiivselt kasutaksid

Eestis laiem NS-rakenduste tutvustamine ja turundus (nt e-tervise rakendused, teadmistepõhise ehituse rakendused, biopõhised lahendused, uued ravivõtted jm)

Rakendamine

Kasvualade majanduslik potentsiaal on ebapiisavate teadus- ja arendustegevuse investeeringute tõttu alarakendatud

Rakendusuuringute meetme abil ülikoolide ja ettevõtluse teadus- ja arendustegevuse aktiveerimine ja võimendamine

Rakendamine

Võimalus: ehitussektori töö tarkvara-rakendustega tõhusamaks muutmine

Startup Estonia raames: programm ehitussektori tarkvararakenduste tootmiseks

Regulatsioon

Valdkondades, kus nõudlus on veel vähene ning tõenäoliselt tekkimas alles tulevikus, ei julge ettevõtjad agressiivselt teadus- ja arendustegevusse investeerida

Nõudluspoole poliitikate meetmega riigipoolse nõudlusega selliste valdkondade rakenduste loomise toetamine, kus ärisektori nõudlus on veel vähene, kuid tulevikus suure tõenäosusega suureneb

TTO siire

Sild ettevõtluse ja teaduse vahel on nõrk

Toodete jaoks ülikoolide ja ettevõtetega TTO siirde käivitus, rahastus TTO tugevdamiseks

Turundus

Kasvualades arendatud toodete müügivõimekus on ebapiisav

Klastrite meetme toel müügivõimekuse suurendamine välisturgudel, läbi ettevõtjate suurema koostöö ning ka ühisbrändingu

Võimalik meede

Kasutamata potentsiaal järgmistel aladel: a) Eesti kui võimalus väliskapitalile (sh idufirmade asutamiseks) b) Eesti T&A lahenduste ja võimaluste (sh testbed) tutvustamine välismaal c) Välistalentide Eestisse meelitamine

Team Estonia tegevuse käivitamine: a) tegutsemine, et tuua välisinvesteeringuid Eestisse b) Eesti kasvualade võimaluste aktiivne tutvustamine välismaal (sh Eesti tooted) c) Välistalentide Eestisse meelitamine

Võimalik meede

Kasutamata potentsiaal tehnoloogiasiirdes – Eesti teadlaste ja ettevõtjate vahelise koostöösüsteemi loomine

Tehnoloogiasiirde reform – suurem rahastus ning süstemaatiliselt loodud üleriigiline platvorm, mis võimaldaks teadlaste ja ettevõtjate paremat koostööd

  

Tabel 2. E-tervise sektori spetsiifilised tegevused

Valdkond/Grupp

Kitsaskoht/võimalus

Tegevus

Lipulaev

Suletud e-tervise süsteem

Integreeritud perearsti infosüsteemide platvormi loomine (avatud uutele rakendustele, sh testplatvorm), mis suudab pakkuda kahesuunalise personaalse konto teenuseid ja otsustustuge. Sisaldab nii andmemudelit, tööprotsesside standardeid kui ka uusi andmekaevetehnoloogiaid rakendatuna uute teenuste disainis sihtrühmadele: teenuseid inimestele ja TTO-le

Oskused

erialade IKT-oskused nõrgad – ei osata rakendada IKT-tehnoloogiaid, et suurendada lisandväärtust

Erialastipendiumide meetme toel eri valdkondade üliõpilaste ühisprojektide populariseerimine, interdistsiplinaarsete teadmiste omandamiseks (stipendiumi subjekt: üliõpilane, juhendaja)

Oskused

Uute raviteenuste ja ravivõtete integreerimine HK hinnakirja

Elanikkonna teavitamine uute ravivõtete võimalikkusest, samuti uute ravimite või raviskeemide võimalikkusest. Sageli ei ole võimalik ravimile soodustust saada või ei ole seda teenust HK nimekirjas – aga see ei saa olla mitteteavitamise põhjendus!

Oskused

Uute raviteenuste ja ravivõtete integreerimine HK hinnakirja

Arstide ja õdede koolitamine ning uute ravijuhendite koostamine, et uusi teenuselt kompleksselt turule tuua – näiteks geenitestide või rakuravi või uute diagnostikate kasutamiseks

Oskused

Ebapiisavad teadmised e-tervise lahenduste kohta

e-tervis integreerida ülikoolide õppekavadesse (+ lisaks e-tervise avalik e-õppesüsteem nii arstidele kui ka õdedele)

Rakendamine

E-tervisega seotud ettevõtetel on keerukas siduda oma rakendusi olemasoleva süsteemiga

Pakkuda firmadele võimalust paigutada oma teenused ja andmebaasid-tervise kesksüsteemi juurde

Rakendamine

E-tervise ettevõtluse arendamine vajab toetust

E-tervise inkubaator, sh ekspordiks, turgude seire ja müük (rahastamine ja konsultatsioon)

Rakendamine

Võimalus: pakkuda Eesti unikaalsust IT ja tervise ühisplatvormina – atraktiivne pakkumine välisettevõtetele

Testbed e-tervise platvormiga ettevõtetele

Rakendamine

Olemasolev maksusüsteem ei toeta piisavalt tervisekäitumist

Maksupoliitika, mis toetaks motivatsiooni olla terve, tervisekäitumine ja maksud, ennetustegevus

Regulatsioon

Uute raviteenuste ja ravivõtete integreerimine HK hinnakirja

Tervishoius puudub arendustegevuseks fond või meede ala ettevõtetele kas tootearenduseks rahastamine (teenuse või ravivõtte disainimiseks, tõenduspõhisuse kirjeldamiseks, uuringuteks ja muuks) enne lansseerimist või Haigekassale hinnakirjataotluse esitamise võimalust

Regulatsioonid

Uute raviteenuste ja ravivõtete integreerimine HK hinnakirja

Probleem on regulaatori suhtumine ja teadlikkus (teadmatus). Regulaatori kaasamine arendusprotsessi võimalikult varases faasis, tema infopuuduse kompenseerimine tema kaasamise kaudu teadus- ja arendustegevusse

Regulatsioonid

Uute raviteenuste ja ravivõtete integreerimine HK hinnakirja

Luua uus seadusandlus, mis lubab teatud tingimustel katsetada uusi ravivõtteid või ravimeid, mis on vajalik teadmispõhisuse tõendamiseks hiljem HK hinnakirja dokumentide esitamiseks või referentsiks välisturgudele minemisel;

Regulatsioonid

Uute raviteenuste ja ravivõtete integreerimine HK hinnakirja

Teadus- ja arendustegevuse innovatsiooniüksused TTO-desse: Üksused on kontaktiks teistele teadus- ja arendusasutustele, ettevõtetele ja sisemistele arenguideedele või spin-offide kasvualaks.

Regulatsioonid

Uute e-terviseteenuste, raviteenuste ja ravivõtete integreerimine HK hinnakirja

TA-ja nõuete infopunktid regulaatorite juures. Terviseameti TA-üksus, SOM TA-üksus, Ravimiameti TA-üksus, HK TA-üksus, kus on vajadusel kättesaadav ka vastava asutuse pädevuse ulatuses kogu nõuete info ja regulatsioonide kommenteerimine ettevõtetele

Regulatsioonid

Uute raviteenuste ja ravivõtete integreerimine HK hinnakirja

ETagi võiks luua andmebaasi, kust saab kätte teadusinfraprojektide sisu ja kontaktid, laborite ja testbaaside kontaktid, jm innovaatiliste tehnoloogiate meeskondade kohta, samuti TAI tervise sektoris,

Regulatsioonid

Suletud e-tervise süsteem

E-tervise avatud arhitektuur ja teenuste turu väljaarendamine

Regulatsioonid

Suletud e-tervise süsteem

Integreeritud haiglate infosüsteemide platvormi loomine ja kohustuslike standardite kehtestamine andmete kogumisel

Regulatsioonid

Patsiendi andmed ei ole ühest kohast kättesaadavad

Personaalse tervisekonto integreeritud platvormi kontsept ja arendus (haiglad, esmatasand, inimene)

Regulatsioonid

Puuduvad ühtsed e-tervise standardid

E-tervise standardite väljatöötamine ja kinnitamine üle süsteemide ja registrite. Andmed peavad olema töödeldavad. Vaja rakendada kahetasandiliselt – andmete kogumisel standardina ja andmete kasutamisel bigdata tööprotsessidena

Regulatsioonid

Uute andmetüüpide sidumine tervishoiusüsteemiga on väga keeruline

Uute andmete integreerimine e-tervisesse (geenid, immunokaart jms) – pilootprojekt mis hõlmab nii andmemudelit, tööprotsesse ja ravijuhiseid kui väljundteenuseid arstile ja inimesele + koolitus

Regulatsioonid

E-tervise sertimisnõuded puuduvad

Sertimisnõuded (meditsiiniseadmed ja e-tervise teenused, sh m-tervis) välja töötada, sertiv organ määrata, vajalik õigusruum

Regulatsioonid

Nõuete ja reeglite info on turuosalistele keeruliselt kättesaadav

Luua ettevõtjatele tervisesektori nõuete ja reeglite infopank kohta ning teha see kättesaadavaks nii inkubaatoritele kui ka terviseökosüsteemidele

Regulatsioonid

Olemasolev / uus ärimudel

Uus teenuste ärimudel, uus tervishoiu ärimudel

Regulatsioonid

Olemasolev maksusüsteem ei toeta piisavalt tervisekäitumist

Patsiendi omaosalus ja vastutus, õigusruumi ettevalmistamine –, soodustused, kui patsient kasutab haigusi ennetavaid tegevusi. Uus tervisehoiu ja e-tervise ärimudel sisaldab mobiilse raha sidumist patsiendi külge: maksusüsteem kui tervishoiu sisemine ärimudel tervikuna

Regulatsioonid

Patsiendil liiga vähene võimalus valida tervishoiuteenuse pakkujat

Luua süsteem, mis võimaldaks mobiilse raha liikumise koos patsiendiga – patsient otsustab kasutamise üle

TTO siire

Arstidel vähe motivatsiooni e-tervise toodete arendamiseks

Arstidele innovatsiooniosakud (nii ise arendustööde käivitamiseks kui ka ettevõtetele arstide-õdede kaasamiseks) IT-projektides osalemiseks, nn vabad reeded v teadus- ja arendustegevuseks innovatsiooniosakud ettevõtetele arstide jt klinitsistide kaasamiseks projektidesse ja ettevõtlusesse

 

 

5.8 Lisa 8 – Olulisemad mõisted

E-tervis – hõlmab selle raporti tähenduses riigi terviseinfosüsteemi (TIS), mitmesuguste TTO-de infosüsteeme, tervise- ja meditsiiniregistreid, patsiendiportaale jm nende süsteemide teenuseid kas tervishoiutöötajatele või patsientidele 8.

TTO – tervishoiuteenuse osutaja on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid juriidiline või füüsiline isik. Tervishoiuteenuste osutaja terminil on ka laialt kasutatav sünonüüm – tervishoiuteenuste pakkuja

Opt in, opt outterviseandmete avatuse õiguslik põhimõte. Opt out põhimõtte puhul ei küsita patsiendilt igal korral eraldi nõusolekut andmete esitamise kohta andmekogusse. Opt in põhimõtte puhul küsitakse patsiendilt nõusolekut andmete edastamise kohta. Eestis on opt out põhimõte, kusjuures patsiendil on õigus oma andmed sulgeda9

Personaalmeditsiin 10 (Euroopa Komisjoni Horizon2020 käsitlus) – (http://ec.europa.eu/research/health/policy-issues-personalised-medicine_en.html) kohaselt inimeste molekulaarsel profileerimisel põhinev ennetuse ja ravi kohandamine vastavalt individuaalsetele omadustele.

Personaalmeditsiin selle raporti kontekstis – Personaalse meditsiini klassikaline tähendus on inimeste molekulaarsel profileerimisel põhineva ennetuse ja ravi kohendamine individuaalsetele omadustele; selle kontsepti näited on geenitestid ja geenikaardid. Tänaseks on selge, et geeniandmed moodustavad väikese ja staatilise osa infost, mida on võimalik ja vajalik koguda tervise mõistmiseks ja mõjutamiseks. Kordades olulisem on välja töötada tehnoloogiad ajas muutuva terviseinfo haldamiseks ja analüüsiks, mis aitaks üksikisikut ja rahvastikurühmi.

Tervishoid (OECD) – Tervishoid on asutuste või isikute osutatavate tegevuste summa. Nende osutamiseks kasutatakse meditsiini-, parameditsiini- või õendusteadmisi ja tehnoloogiaid, mille eesmärk on:

  • tervise edendamine ja haiguste preventsioon;
  • haiguste ravimine ja enneaegsete surmade vähendamine;
  • õendusabi vajavate kroonilist haigust põdevate inimeste põetamine;
  • õendusabi vajavate vigastusega ja puuetega inimeste põetamine;
  • patsiendile väärika surma võimaldamine;
  • rahvatervise programmide korraldamine;
  • tervishoiuprogrammide, tervisekindlustuse ja teiste programmide korraldamine ja
  • administreerimine

Medical Industry e tervishoiusektor kui majandusharu - Tervishoiu valdkonna erinevate sektorite süsteem, mis pakub kaupu ja teenuseid patsientide raviks, haiguste ennetuseks, taastusraviks ja palliatiivseks raviks. Hõlmates nii tervishoiuteenuseosutajad, ravimitootjad ning hulgi- ja jaemüügi, meditsiinitehnika tootmise ja müügi või hoolduse, laboriteenused ja sellega seotud tooted-teenused kuni IKT teenuste ja toodete pakkujad. Sektor hõlmab ca 10% majandusest.