Nutika spetsialiseerumise tervisetehnoloogiate kasvuala raport

Nutika spetsialiseerumise tervisetehnoloogiate kasvuala raport

Kokkuvõte

Valdkonna kirjeldus

Tervisetehnoloogiad hõlmavad mitmesuguseid inimese tervist mõjutavaid sekkumisi rahvatervishoius, alates ravimitest, diagnostikast, raviprotseduuridest ja meditsiiniseadmetest kuni rahvaterviseprogrammideni. Tervishoiusektor on kui majandusharu (Medical Industry), mis oma kõikide tarneahelate (farmaatsiatehased, meditsiinitehnika, diagnostikumide tootmine jne) ja seotud teenuste võrgustikega (kuni logistika ning toitlustusteenusteni) võib hõlmata majandusest väga suurt osa (u 20%).

Arenenud riikide tervishoiusüsteemid on silmitsi pidevalt kasvavate tervishoiukulutustega, elanikkonna vananemise, krooniliste haiguste kasvu, ravi kättesaadavuse ja kvaliteedi probleemidega. Tervishoiusüsteemi suureks väljakutseks on tehnoloogiavõimaluste kasutamine ja vanadest mudelitest väljumine. IKT sektor on horisontaalselt toonud suuri muutusi paljudes valdkondades, kuid tervishoid on aeglaselt muutuv sektor ning suuremad muudatused on ilmselt alles ees.

Hetkeolukorra kirjeldus

Maailmas tervisetehnoloogiates toimuvad kiired arengud ja muutused, uute tehnoloogiate väljatöötamine ja katsetamine tervishoius. Biomeditsiin on väga kapitalimahukas, kus Eestil on raske maailmaturul konkureerida. Seega peaksime väga targalt valima valdkonnad, kuhu panustame.

Eestil on reaalne olla uute kõrge lisandväärtusega ravivõtete juurutajaks (mitte arendajaks globaalsel turul) ning otsida võimalusi teenuste ekspordiks (patsientide impordiga). Tervisetehnoloogiate kasvualaks Eestis on e-tervis, mille arengut mõjutavad globaalsete trendide kõrval kohalikud võimalused. Olemasoleva e-tervise arendamisel ja kombinatsioonis uute tehnoloogiavõimalustega (internet of things, telemeditsiin, ehealth, sensortehnoloogiat jt) oleks Eesti teiste arenenud riikide tervishoiusüsteemidele testmudeliks tänu oma IKT-taristulistele eeldustele (ID-kaart, x-tee, e-tervisesüsteem). Antud kontekstis on võimaluseks ka Euroopa Liidu direktiiv patsientide piiriülese liikumise kohta, mis jõustus 2013a lõpust.
 

Probleemid valdkonnas (Eestis)

Tervishoiusüsteemis on suur väljakutse hüppeliselt kasvav andmete hulk  ning nende töötlemise kiirus ja mugavus. Vaja on intellektuaalseid andmehaldussüsteeme ja eriotstarbelisi otsustustoe keerulisi teenuseid – mida võimaldada arstidele, õdedele, sotsiaaltöötajatele, inimestele, jt huvirühmadele.

Teine võtmeküsimus Eesti tervishoius on, kuidas tagada süsteemi jätkusuutlikkus, kuidas hoida saavutatud ravikvaliteedi taset ja seda parandada, juurutada uusi ravivõtteid ning ohjata noorte arstide väljarännet. Uute tervishoiu ärimudelite otsinguil on enamus riike, kus loodetakse lahendusi tehnoloogiate oskuslikust rakendamisest (e-tervis ja suurandmeanalüütilised teenused), kuidas kaasata täiendavat erakapitali ja inimese enese panustamist eelkõige ennetustegevusse.

Eesmärgid, mis valdkonnas tuleb seada

  • Avada e-terviseinfosüsteem inimesele ja erakapitalile
  • Kaasata inimene aktiivselt enda tervise säilitamisse ja haiguste ennetusse;
  • Tehnoloogiate abil vabastada arstidele ja õdedele aega, vähendada eksimusi ja mittevajalikke uuringuid ning viia teenused inimestele ligemale (parandada kättesaadavust);
  • Rakendada ja eksportida rohkem skaleeritavaid tervishoiuteenuseid (patsientide import ja teenuste-toodete eksport).

Eesti avatud e-terviseinfosüsteem võiks olla osa e-riigi müügiportfellist, mis annab võimenduseks uusi teenuseid nii e-residendi komplekti kui võimaluse olla atraktviivne katseplatvorm välisettev’tetele. Avatud teenuste turu piloteerimine annab kõige kiiremaid tulemusi esmatasandi avatud perearstisüsteemi platvormi väljaarendamisel.

Lahendused (tegevused), mis aitaksid probleeme leevendada ja eesmärkideni jõuda

Olemasoleva terviseinfosüsteemi avamiseks inimesele ning erakapitali kaasamiseks e-tervise teenuste turu kujunemiseks on vajalik luua uuendatud konsept Eesti e-tervisele:

  • E-tervise infosüsteemi platvormi avamine, nii et sellele tekiks turvaline juurdepääs kodanikul andmete lisamiseks ja ettevõtetel turvaliste teenuste ning toodete väljaarendamiseks, mis saavad nii kasutada keskset e-tervise infosüsteemis sisalduvaid andmeid kui ka uusi andmeid sinna lisada. Oluline on ka, et platvorm võimaldaks hallata lisaks tänastele haigusandmetele ka terviseandmeid.
  • Terviseteenuste turu avamine, mis sisaldab endas vajalikke muudatusi õigusruumi, organisatsioonis, rollijaotustes poolte vahel ja uusi nõudeid ning reegleid, et ellu viia eelmises punktis nimetatud tegevusi.

Tervishoiusüsteemi motivatsiooni ja ärimudeli muutmiseks on vajalik põhjalik analüüs, kus arvestatakse iga inimese, tööandjate ja tervishoiuteenuseosutajate motivatsiooni ja käitumismustritega (tööandja maksusoodustused, kodaniku maksusoodustused, erisoodustusmaksude vähendamine terviseteenustelt, ravikindlustusraha liikumine koos patsiendiga, erakindlustuste integreerimine süsteemi, erakapitali kaasamise reeglid e-terviseteenuste arendusse jms).

  • Käivitada e-tervise ja tervisetehnoloogiate spetsiifikale vajalike pre-startup- ja startup-tegevuste aktiveerimiseks vajalikud projektid, kus arvestatakse e-tervise ja biomeditsiini ökosüsteemi küpsusastme, spetsiifika ning sektori vajadustega kaasates võimalikult varases faasis erakapitali
  • Soodustada koostööd ettevõtluse ja teadlaste ning tervishoiusektori vahel läbi tehnosiirde ja tootearenduse meetmete, soodustada noorte ettevõtete tekkimist kas ülikoolide ja TTO-de spinn-ofidena,  ülikoolide juures integreeritud stipendiumide juurutamise, isikukiirendite toetamise või incubaatorite käivitamise kaudu koostöös erakapitaliga
  • Tervisetehnoloogiate ettevõtlussektori arendamiseks on väga oluline toetuspõhiste meetmete asendamine kapitalifondidega, kus võtmeküsimuseks on kompetentsed valdkonna spetsiifikat tundvad fondihaldurid nind rahvusvahelise koostöövõrgustiku võimekusega ärikompetentsidega eksperdid