Valdkondlike raportite kokkuvõtted

Valdkondlike raportite kokkuvõtted

IKT raporti kokkuvõte

-

Valdkonna kirjeldus

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaldab tarbijal telekommunikatsioonivahendite, arvutite, sh äritarkvara, vahevara, salvestus- ja audiovisuaalsete seadmete integratsiooni ning ühildatud kommunikatsiooni abil juurdepääsu andmetele, nende talletamist, edastamist ja haldamist.

Globaalsel tasandil on IKT saanud üheks võtmetehnoloogiaks enamikus teistes juhtivates sektorites - IKT rakendamine äriprotsessides on oluline ettevõtte efektiivsuse tõstmise vahend.

IKT-sektor kasvab hinnanguliselt kuni seitse korda kiiremini kui muud majandusvaldkonnad. Euroopa Komisjon on seadnud IKT-sektori (digitaaltehnoloogiad) arendamise esimeseks seitsmest strateegilisest suunast (Euroopa digitaalne tegevuskava), mille abil tagada Euroopa majanduse nutikas ja jätkusuutlik kasv.

IKT kui nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkond hõlmab horisontaalselt teisi sektoreid.

Hetkeolukorra kirjeldus

Globaalsel tasandil on Eestil õigustatult eduka e-riigi maine. Eesti riik on suutnud tänu ühelt poolt julgetele ja õigetele otsustele ning teiselt poolt mitmete takistuste puudumisele, mis eksisteerivad erinevalt Eestist suuremates arenenud riikides, läbi viia laiaulatuslikud tegevused innovaatilise infoühiskonna arendamisel. Eestisse on loodud NATO küberkaitsekeskus, ELi sisejulgeoleku IT-agentuur (Suuremahuliste IT-süsteemide amet) ja Eestil on võimalus saada Euroopa infoturbe ja küberkaitse kompetentsikeskuseks. Mitmed lahendused ja teenused, nagu ID-kaart (ja selle rakendused ehk e-identiteet laiemas mõttes), X-tee, e-maksuamet, digiretsept jne on suured eeskujud nii Euroopas kui ka maailma tasandil. Eestist on võrsunud mitmed ülemaailmselt edukad või suurt potentsiaali omavad ettevõtted, nagu Skype, Transferwise, GrabCAD jt.

Kui oluliseks infoühiskonna arendajaks ning innovaatoriks on avalik sektor, siis väga paljud teised sektorid rakendavad IKT-lahendusi pigem väga vähe: 2013. aasta seisuga oli ainult ühes protsessis IKT kasutamine umbes 50% ettevõtetes, neljas protsessis kasutati IKT-lahendusi umbes 30% ettevõtetest.

IKT-sektoris on vähe skaleeritavate toodete või teenuste pakkumisele suunatud põhitegevusega ettevõtteid ja sektori keskmine lisandväärtus on hakanud langema. Ajavahemikul 2011–2012 oli sektoris Euroopa või Soome IKT-sektori keskmist lisandväärtust töötaja kohta ületavaid ettevõtteid alla 10%. 64% sektori ekspordist moodustab elektroonikavaldkond ja seda realiseerib peamiselt üks ettevõte.

Probleemid valdkonnas (Eestis)

Suurim probleem on teiste sektorite ettevõtete vähene suutlikkus rakendada IKT-d äriprotsesside efektiivsuse tõstmiseks – puudu on nii ettevõtete juhtide ja töötajate teadmistest, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) valdkonna töötajatest kui ka rahalistest vahenditest.

IKT ettevõtete vähese teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja tootearenduse üks põhjuseid on ettevõtte juhtide üldine suhtumine, et tootearendus on väga riskantne, või üldisem huvi puudumine selle vastu. Samuti on oluline põhjus nii ettevõtete juhtide, spetsialistide kui ka ettevõtetesse värskelt tööle asunud vastava õppe saanute oskuste vähesus või puudumine tootejuhtimise, rahvusvahelise müügi ja turunduse vallas. Probleemiks on ka kohalike ettevõtete ja ülikoolide väga vähene koostöö teadus-, arendus- ning innovatsioonitegevuses.

Idufirmadele on kapitali kättesaadavus praegu piiratud, kapitali on puudu nii idufirmade varases kui ka kasvufaasis. Vähene on ka kogemustega kohalike investorite hulk ning kvaliteetsete projektide pealevoog.

Kogu olukorda pingestab lisaks ka kvaliteetsete IKT-spetsialistide ja kõrgemate IKT-oskustega teiste erialade spetsialistide puudus.

Eesmärgid, mis valdkonnas tuleb seada

Valdkonna arengustsenaariumis on kolm peamist eesmärki:

  • IKT sektori liikumine teenusepõhiselt ärilt tootepõhisele ärile;
  • IKT laialdasem rakendamine teistes sektorites;

  • IKT-spetsialistide oskuste kvaliteedi tõstmine ning nende arvu suurendamine.

Lahendused (tegevused), mis aitaks probleeme leevendada ja eesmärkideni jõuda

Tootearenduse suurendamiseks on vajalik juhtide ja spetsialistide teadmuse ja motivatsiooni tõstmine. Samuti tuleb suurendada ettevõtete ja ülikoolide koostööd tehnoloogiasiirde tõhustamise, ülikoolide motivatsioonimudelite muutmise ja koostööd soosiva tegevusruumi väljaarendamise kaudu.

Idufirmade kontekstis on vajalik keskenduda kvaliteetse projektivoo ettevalmistamisele (sh ka välismaiste mentorite laiema kaasamise abil) ja kohaliku kapitali kättesaadavuse suurendamisele.

IKT laiemaks rakendamiseks teistes sektorites on vajalik kõrgemate IKT-oskuste alase teadmuse suurendamine nii juhtide mentorluse kui ka spetsialistide täiendõppe kaudu. Samuti tuleb toetada nii konsultatsioonide kui ka rahaliste meetmetega VKEde IKT rakendamise projekte.

IKT ressursside kvaliteedi ja kvantiteedi suurendamiseks tuleb kõigil tasemeõppe erialadel luua eeldused kõrgemate IKT-oskuste õpetamiseks (teiste erialade õppejõududele täiendavate oskuste edasiandmine; välisõppejõudude suurem kaasamine). Bakalaureuseõppe piisava vastuvõtutaseme tagamiseks tuleb jätkata insenerialade populariseerimist. Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtu suurendamiseks tuleb saavutada magistri- ja doktorikraadi suurem tunnustamine ning jätkata ka aktiivset tudengikandidaatide värbamist välisriikidest. Doktorantuuri rahastamist tuleb suurendada, tagada suuremad stipendiumid ja ressursid lisategevuste jaoks ning soodustada nende inimeste astumist doktorantuuri, kes soovivad teadmisi rakendada väljaspool teadusvaldkonda.

Tervisetehnoloogia raporti kokkuvõte

Nutika spetsialiseerumise tervisetehnoloogiate kasvuala raport

Kokkuvõte

Valdkonna kirjeldus

Tervisetehnoloogiad hõlmavad mitmesuguseid inimese tervist mõjutavaid sekkumisi rahvatervishoius, alates ravimitest, diagnostikast, raviprotseduuridest ja meditsiiniseadmetest kuni rahvaterviseprogrammideni. Tervishoiusektor on kui majandusharu (Medical Industry), mis oma kõikide tarneahelate (farmaatsiatehased, meditsiinitehnika, diagnostikumide tootmine jne) ja seotud teenuste võrgustikega (kuni logistika ning toitlustusteenusteni) võib hõlmata majandusest väga suurt osa (u 20%).

Arenenud riikide tervishoiusüsteemid on silmitsi pidevalt kasvavate tervishoiukulutustega, elanikkonna vananemise, krooniliste haiguste kasvu, ravi kättesaadavuse ja kvaliteedi probleemidega. Tervishoiusüsteemi suureks väljakutseks on tehnoloogiavõimaluste kasutamine ja vanadest mudelitest väljumine. IKT sektor on horisontaalselt toonud suuri muutusi paljudes valdkondades, kuid tervishoid on aeglaselt muutuv sektor ning suuremad muudatused on ilmselt alles ees.

Hetkeolukorra kirjeldus

Maailmas tervisetehnoloogiates toimuvad kiired arengud ja muutused, uute tehnoloogiate väljatöötamine ja katsetamine tervishoius. Biomeditsiin on väga kapitalimahukas, kus Eestil on raske maailmaturul konkureerida. Seega peaksime väga targalt valima valdkonnad, kuhu panustame.

Eestil on reaalne olla uute kõrge lisandväärtusega ravivõtete juurutajaks (mitte arendajaks globaalsel turul) ning otsida võimalusi teenuste ekspordiks (patsientide impordiga). Tervisetehnoloogiate kasvualaks Eestis on e-tervis, mille arengut mõjutavad globaalsete trendide kõrval kohalikud võimalused. Olemasoleva e-tervise arendamisel ja kombinatsioonis uute tehnoloogiavõimalustega (internet of things, telemeditsiin, ehealth, sensortehnoloogiat jt) oleks Eesti teiste arenenud riikide tervishoiusüsteemidele testmudeliks tänu oma IKT-taristulistele eeldustele (ID-kaart, x-tee, e-tervisesüsteem). Antud kontekstis on võimaluseks ka Euroopa Liidu direktiiv patsientide piiriülese liikumise kohta, mis jõustus 2013a lõpust.
 

Probleemid valdkonnas (Eestis)

Tervishoiusüsteemis on suur väljakutse hüppeliselt kasvav andmete hulk  ning nende töötlemise kiirus ja mugavus. Vaja on intellektuaalseid andmehaldussüsteeme ja eriotstarbelisi otsustustoe keerulisi teenuseid – mida võimaldada arstidele, õdedele, sotsiaaltöötajatele, inimestele, jt huvirühmadele.

Teine võtmeküsimus Eesti tervishoius on, kuidas tagada süsteemi jätkusuutlikkus, kuidas hoida saavutatud ravikvaliteedi taset ja seda parandada, juurutada uusi ravivõtteid ning ohjata noorte arstide väljarännet. Uute tervishoiu ärimudelite otsinguil on enamus riike, kus loodetakse lahendusi tehnoloogiate oskuslikust rakendamisest (e-tervis ja suurandmeanalüütilised teenused), kuidas kaasata täiendavat erakapitali ja inimese enese panustamist eelkõige ennetustegevusse.

Eesmärgid, mis valdkonnas tuleb seada

  • Avada e-terviseinfosüsteem inimesele ja erakapitalile
  • Kaasata inimene aktiivselt enda tervise säilitamisse ja haiguste ennetusse;
  • Tehnoloogiate abil vabastada arstidele ja õdedele aega, vähendada eksimusi ja mittevajalikke uuringuid ning viia teenused inimestele ligemale (parandada kättesaadavust);
  • Rakendada ja eksportida rohkem skaleeritavaid tervishoiuteenuseid (patsientide import ja teenuste-toodete eksport).

Eesti avatud e-terviseinfosüsteem võiks olla osa e-riigi müügiportfellist, mis annab võimenduseks uusi teenuseid nii e-residendi komplekti kui võimaluse olla atraktviivne katseplatvorm välisettev’tetele. Avatud teenuste turu piloteerimine annab kõige kiiremaid tulemusi esmatasandi avatud perearstisüsteemi platvormi väljaarendamisel.

Lahendused (tegevused), mis aitaksid probleeme leevendada ja eesmärkideni jõuda

Olemasoleva terviseinfosüsteemi avamiseks inimesele ning erakapitali kaasamiseks e-tervise teenuste turu kujunemiseks on vajalik luua uuendatud konsept Eesti e-tervisele:

  • E-tervise infosüsteemi platvormi avamine, nii et sellele tekiks turvaline juurdepääs kodanikul andmete lisamiseks ja ettevõtetel turvaliste teenuste ning toodete väljaarendamiseks, mis saavad nii kasutada keskset e-tervise infosüsteemis sisalduvaid andmeid kui ka uusi andmeid sinna lisada. Oluline on ka, et platvorm võimaldaks hallata lisaks tänastele haigusandmetele ka terviseandmeid.
  • Terviseteenuste turu avamine, mis sisaldab endas vajalikke muudatusi õigusruumi, organisatsioonis, rollijaotustes poolte vahel ja uusi nõudeid ning reegleid, et ellu viia eelmises punktis nimetatud tegevusi.

Tervishoiusüsteemi motivatsiooni ja ärimudeli muutmiseks on vajalik põhjalik analüüs, kus arvestatakse iga inimese, tööandjate ja tervishoiuteenuseosutajate motivatsiooni ja käitumismustritega (tööandja maksusoodustused, kodaniku maksusoodustused, erisoodustusmaksude vähendamine terviseteenustelt, ravikindlustusraha liikumine koos patsiendiga, erakindlustuste integreerimine süsteemi, erakapitali kaasamise reeglid e-terviseteenuste arendusse jms).

  • Käivitada e-tervise ja tervisetehnoloogiate spetsiifikale vajalike pre-startup- ja startup-tegevuste aktiveerimiseks vajalikud projektid, kus arvestatakse e-tervise ja biomeditsiini ökosüsteemi küpsusastme, spetsiifika ning sektori vajadustega kaasates võimalikult varases faasis erakapitali
  • Soodustada koostööd ettevõtluse ja teadlaste ning tervishoiusektori vahel läbi tehnosiirde ja tootearenduse meetmete, soodustada noorte ettevõtete tekkimist kas ülikoolide ja TTO-de spinn-ofidena,  ülikoolide juures integreeritud stipendiumide juurutamise, isikukiirendite toetamise või incubaatorite käivitamise kaudu koostöös erakapitaliga
  • Tervisetehnoloogiate ettevõtlussektori arendamiseks on väga oluline toetuspõhiste meetmete asendamine kapitalifondidega, kus võtmeküsimuseks on kompetentsed valdkonna spetsiifikat tundvad fondihaldurid nind rahvusvahelise koostöövõrgustiku võimekusega ärikompetentsidega eksperdid

Ressursside väärindamise raporti kokkuvõte

Nutika spetsialiseerumise ressursside väärindamise kasvuala raport

Ressursside väärindamise puhul on Arengufondi hinnangul Eestis kõige suurem potentsiaal ettevõtluse ja teaduse koostööks järgmistest valdkondades:

  • puidu ja toidutoorme väärindamine ja kasutamine kõrgemat lisandväärtust loovates majandusharudes;
  • ehitussektoris teadmispõhiste ja taastuvenergeetika integreeritud lahenduste kasutuselevõtmine, rõhutatult puidu kui ehitusmaterjali kasutamine;
  • uute materjalitehnoloogiate, sealhulgas  energia-, pinnakatte- ja nanotehnoloogiate  kasutuselevõtmine tööstuses;
  • uute skaleeritavate toodete ja teenuste turule toomine rohelise (biomajandus, keskkonnakaitse ja toiduainetööstus) ja valge (biokütused, keemia- ja tekstiilitööstus) biotehnoloogia valdkonnas.

Nende valdkondade täpsemad kaardistused on toodud järgmistes kolmes alamraportis : teadmistepõhine ehitus, materjalitehnoloogiad ning biotehnoloogia (valge ja roheline).

Teadmistepõhine Ehitus

Ehitus kui majandussektor

Ehitust võib defineerida kui materjalide liitmine mõtestatud tervikuks. Tegevusalana loob ehitus valdava osa ühiskonna materiaalsest taristust. Globaalselt annab ehitussektori 11%  GDP-st. Prognooside kohaselt kasvab see 2020. aastaks 13,2%-ni.


Hetkeolukord Eesti ehitussektoris

Ka Eesti majanduses on ehitussektoril oluline osa. 2012. aastal moodustas ehitussektor 7,4% SKP-st ja 9,4% kogu tööhõivest. Tulenevalt põhjamaisest kliimast on Eestis hoonete energiatarve Euroopa keskmisest märgatavalt suurem, ulatudes pooleni (50%) kogu riigi energiabilansist. Eesti ehitussektori kõige ekspordivõimekamaks nišiks tuleb lugeda puitmajade tootmist – Eesti on Euroopa suurim puitmajade eksportija.

Teisest küljest ootavad ehitussektorit lähiaastatel ees suured muutused nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Seoses ajas karmistuvate energiatarbimisnõuetega peavad alates 2019. aastast avaliku sektori hooned ning 2021. aastast kõik ehitusloa saavad uusehitised ja ulatuslikult renoveeritavad hooned vastama liginullenergia nõuetele. See omakorda tähendab, et iga ehitatava või renoveeritava hoone juurde peab kuuluma ka mingisugune taastuvenergiat genereeriv seade, millega tasakaalustatakse bilansiliselt hoone energiatarbimist.


Valdkonna probleemid

Suurimaks probleemiks Eesti ehitussektoris on madal lisandväärtus. See on töötaja kohta üle kahe korra madalam kui ELis keskmiselt. Ühtlasi on väga madal ka erialast haridust omavate töötajate osakaal – 41,5%. Ehitussektoris on palju killustatust, puudub ühine tulevikuvisioon ning praegune õigusruum ei soodusta uute koostöömeetodite ja IKT võimaluste rakendamist. Valdkonnas tegutsejad on kinni traditsioonilistes töövõtumeetodites ja lepinguvormides ning planeerimine, projekteerimine ja ehitamine toimub pideva kiirustamise tingimustes.

Liginullenergiahoonetele kehtestatud nõuetega seoses lülitatakse lähiaastatel elektrivõrku hulgaliselt mikrotootjaid, peamiselt PV-paneele mis tähendab, et elektri tootmine on katkendlik nii aasta kui ka ööpäeva lõikes, keskendudes peamiselt suvepäevadele. Sellest tulenevalt tekib vajadus nn. tarkade võrkude järele.


Eesmärgid

Ehitussektori üldine eesmärk on lisandväärtuse suurendamine, mille tehniliseks vasteks võib pidada ressursside, s.h. energia kulu vähendamist toodangu ühiku kohta. Sellest tulenevad konkreetsemad eesmärgid.

Seoses peatselt kehtima hakkavate liginullenergiahoonete nõuetega on eesmärgiks tarkade ehituslahenduste turu edendamine.

Hoonete energiamahukuse vähendamiseks ja kodiumaise materjali potentsiaali arendamiseks on eesmärgiks puidu suurem kasutamine ehituses, ka hoonete põhikonstruktsioonina.

Tootlikkuse suurendamiseks ehitussektoris on eesmärgiks ehitustegevuse suurem digitaliseerimine ja automatiseerimine.


Lahendused

Eesmärkide saavutamiseks ja probleemide leevendamiseks :

  • Kehtestada ennetavalt liginullenergiamajade nõuded uutele ja oluliselt renoveeritavateke ühiskondlikele hoonetele;
  • Sisaldada uute digitaalsete tehnoloogiate valdamise nõue insenertehnilise personali kutsekvalifikatsiooni nõuetele, toetades seda piidavas mahus koolituse ja juhendmaterjalidega;
  • Üle vaadata seadusandlus ja tehnline normistik, et võimaldada ehitada puidust lisaks madalatele elumajadele ka mitmekorruselisi korterelamuid nagu seda tehaks Põhjamaades;
  • Lahendada elektri mikrotootmise lisandumisega seonduvad tehnilised ja seadusandlikud küsimused, mis seonduvad tarkade võrkudega, energiaühistustega, virtuaalsete elektrijaamadega jms.


Materjalitehnoloogiad

Valdkonna kirjeldus

Materjalitehnoloogiad on tööstus- ja muude ettevõtlusharude toetavaks valdkonnaks, mille eesmärgiks on olemasolevate toodete omaduste parendamine või uute toodete väljatöötamine.

Materjalitehnoloogiad on seotud traditsiooniliste (looduslik tooraine, põlevkivi jne) ja/või uute materjalide (tehislikud nanomaterjalid, -pinnakatted, komposiidid, polümeerid jne) rakendamisega erisugustes toodetes. Kuigi tänapäeval leiavad uued materjalid ja tehnoloogiad kasutust mitmetes valdkondades alates meditsiinist lõpetades IKT-ga, on materjalitehnoloogia peamine ja kõige olulisem rakendusvaldkond töötlev tööstus.

Ressursside väärindamise materjalitehnoloogia valdkonnas on vaatluse all kaks erinevat suunda:

  • materjalitehnoloogiad töötlevas tööstuses;

  • põlevkivi, kui loodsuliku ressursi väärindamine.

     

Hetkeolukorra kirjeldus

Globaalsel tasandil materjalitehnoloogiate üha kiirenev ja laialdasem adapteerumine tööstusprotsessidesse (tööstus 4.0, automatiseerimine, kiirvalmistamine, sensoorika, energeetika jne) võimaldab energia ja ressursside efektiivsemat kasutamist.

Nii töötlev kui ka põlevkivitööstus on Eesti majanduse, ekspordi (vastavalt 70% toodangust ja 85% põlevkiviõlist) ja tööhõive osas väga olulised sektorid (töötlev tööstus u 19%). Kogu töötlevas tööstuses on hõivatud ligikaudu 115 000 inimest (tööhõivest u 19%) ja kolmes põlevkivi ettevõttes u 10 000 (EE, VKG, KKT). Sektori ekspordi (töötlev tööstus, põlevkiviõli) puhul ollakse tihedalt seotud traditsiooniliselt tugevate turgudega (EL, Skandinaavia).

Praegu iseloomustab sektoreid pigem madala lisandväärtusega toodete (allhanke suunitlus, vähe omatooteid) tootmine ja tooraine ressursi (2013 a. põlevkivi tooraine kasutamine otse elektritootmisel 73% ja 24% suurema lisandväärtusega põlevkiviõliks) vähene väärindamine.

Probleemid valdkonnas (Eestis)

Peamiseks probleemiks on töötleva tööstuse vähene suutlikkus laialdasemalt rakendada uuenduslikke materjale või -tehnoloogiaid tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmiseks – puudu on nii spetsiifilisest oskusteabest, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) valdkonna töötajatest kui ka rahalistest vahenditest.

Valdkonna üldisem probleem on ettevõtete (töötlev tööstus) ja ülikoolide TAI tegevuste vähene ühisosa ning järjepidevus tootearendusel. Tehnosiirde läbiviimiseks puudub võimekus st nii laboritasemelt pooltööstuslike lahenduste väljatöötamiseks kui ka uute tehnoloogiate esmaseks testimiseks (nn proof of concept).

Uute materjalitehnoloogiate levik tööstusesse on tingitud vajalike kogemustega spetsialistide puudusest ja oskusteabest Eesti ettevõtluses. Üha vananev insenertehnilise personali osakaal ja noorte spetsialistide ebapiisav järelkasv moodustab olulise kitsaskoha ka põlevkivi sektoris.

 

Eesmärgid, mis tuleb valdkonnas seada

Valdkonna arengustsenaariumis on kolm peamist eesmärki:

  • Kõrgtehnoloogiliste materjalitehnoloogiate arendamise soodustamine;
  • Materjalitehnoloogiate kasutamise suurendamine töötlevas tööstuses;
  • Põlevkivi ressursikasutuse ja -kaevanduse efektiivsuse suurendamine.

 

Lahendused (tegevused), mis aitaksid probleeme leevendada ja eesmärkideni jõuda

Soodustada ettevõtluse ja teadlaste tihedamat koostööd läbi tootearenduse ja tehnosiirde tegevuste, mh soodustada (stipendiumid, erakapital) uute innovaatiliste ettevõtete (start-up-, spin-off-tüüpi) esilekerkimist kiirelt arenevates ja eri niši(kasvu)valdkondi ühendavates sektorites. Siduda TA asutustes tehtavad teadusuuringud ning eri faasis ettevõtete tootearendus.

Välja töötada nn tehnotõlgid olemasolevate kompetentsikeskuste (TAK-d/tippkeskused) baasil, suurendamaks ettevõtete materjalitehnoloogia alast oskusteavet. Lisaks juhtide mentorlusele suurendada tehnoloogide, inseneride ja spetsialistide täiend- ja ümberõpet.

Põlevkivisektoris soodustada uute rakenduste/tehnoloogiate (peenkeemia) väljatöötamiseks vajalikku arendustegevust ning mitmekülgsete kompetentside kaasamist nii haridusse kui ka TA-sse. Motiveerivate stipendiumite abil tagada insenerialadele (põlevkivi, materjaliteadus) piisavad vastuvõtutasemed kõikides õpingu astmetes ja soodustada üliõpilaste interdistsiplinaarset koostööd (rahastused meeskondadele, töögruppidele jne).

 

Biotehnoloogiad (s.h toit)

Valdkonna kirjeldus

Biotehnoloogia on horisontaalne tehnoloogia, mis hõlmab eri valdkondi, nagu bio-, keskkonna-, loodus-, tehnika- ja terviseteadused, ning mis on analoogiliselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega (IKT) kasutusel horisontaalselt erinevates rakendusvaldkondades tervishoiusüsteemist biomajanduseni. Globaalsed suundumused, mis mõjutavad biotehnoloogiate rakendamist, on pidev rahvastiku kasv, vananev elanikkond, toidu ja puhta vee nõudluse suurenemine ning energiatarbimise pidev tõus. Biotehnoloogias kasvab oluliselt rohelise ja valge biotehnoloogia osakaal võrreldes punase biotehnoloogiaga. Haridusse, teadusesse ja ettevõtlusesse panustades tuleb mõista, et uued rakendusvaldkonnad, avastused ja tooted/teenused tekivad eri valdkondade piirialadel ning kompetentside sünergiast.

Biotehnoloogiad, eriti süsteemibioloogiad, on viimase 5–10 aasta jooksul märkimisväärselt arenenud: DNA sekveneerimise võimekuse kasv ja hinna langus, DNA-sünteesi hinna langus, ülikõrge läbilaskevõimemeetodite areng (genoomika, proteoomika, metaboloomika jt oomikameetodid), suurandmete ja modelleerimise võimekuse oluline kasv ning sünteetilise bioloogia esiletõus viimase 5 aasta jooksul. Eeltoodud võimekused on Eestis teaduslikul tasemel esindatud.


Hetkeolukorra kirjeldus

Eesti võimalused biotehnoloogia valdkondades olla globaalselt konkurentsivõimeline tehnoloogiate loomiselon suhteliselt tagasihoidlikud ning eeldavad paljude soodsate tegurite üheaegset kokkulangemist, sest valdkonnad on väga kapitalimahukad ja eeldavad väärtusahela eri osadele ligipääsu. Biotehnoloogia väärtusahela kõikide osakomponentide olemasolu Eesti väikesel turul on realistlik ainult toidusektoris ja jätkusuutliku biomajanduse juurutamises. Ülejäänud valdkondades, näiteks farmaatsias, keemiatööstuses, meditsiinis või teistes majandusharudes, on Eestil potentsiaal pakkuda globaalsetesse väärtusahelatesse osakomponentide tootmist, sisendeid või üksikuid edukaid õnnestunud nišitooteid.


Probleemid valdkonnas (Eestis)

Eesti biotehnoloogia sektor alles kujuneb, on noor ja väike (SKP-st 0,12%), väga suures sõltuvuses toetustest ning tihedalt seotud akadeemiaga. Sektoril on väga tugev baasteadus (26% kogu teaduse rahastusest), kuid pole suudetud teadust äriks pöörata. Enamus teadusprojekte on pre-kliinilises faasis (s.h Geenivaramu). Noortel teadlastel, samuti magistrantidel ja doktorantidel pole arendatud võimekusi ettevõtlusesse liikumiseks. Avalik sektor (keskkond, põllumajandus) ei näe enda olulist rolli uute tehnoloogiate abil oma valitsemisala probleemide lahendamiseks.

Toidusektor on keskendunud siseturu konkurentsile ning killustunud globaalsel turul konkureerimiseks. Sektori väärtusahela erinevad pooled pole konsolideerunud, TA-tegevustesse investeerimiseks ei osata näha perspektiivi, vaid orienteerutakse kiirele rahale s.h toorme ekspordile.


Eesmärgid, mis valdkonnas tuleb seada

  • Rohkem skaleeritavaid teenuseid ja ettevõtteid (biotehnoloogia)
    • Kaasata sektorisse erakapitali (s.h varasemas faasis)
    • Rohkem idufirmasid sektorisse
  • Kõrgem lisandväärtus toidusektoris
    • Väärtusahela terviku (igas etapis) väärindamise maksimeerimine (piim, kala, teravili, liha) ja toorme ekspordi minimeerimine
    • Rohkem kõrge lisandväärtusega tooteid eksportturgudele 


Lahendused (tegevused), mis aitaksid probleeme leevendada ja eesmärkideni jõuda

Biotehnoloogia ettevõtlussektori elavdamiseks on vajalik:

  • rakendada Eestile sobiv tehnosiirde mudel, mis soodustaks sildade ehitamist ülikoolide ja ettevõtluse vahele (nt doktori kiirendid, tudengite idufirmade projektid, teadusinfrale avatud ligipääs, ettevõtlusega koostöös stipendiumid, ettevõtetele rakendusuuringute võimaldamine, soodustada ülikoolide spinnimist, testBedide rahastamist koostöös erakapitaliga jm võimalused komplektina)
  • luua motiveerivaid meetmeid eri faasis ettevõtetele tootearenduseks ning leida lahendusi, kuidas kaasata ettevõtlusse välis- ja erakapitali asendades demotiveerivad toetused kapitalifondidega; koolitada kapitalikaasamise ja IO-poliitikate rakendamise valmisolekut; kapitalifondide juures on oluline erialaspetsiifikat tundvate fondihaldurite kaasamine ning nende rahvusvaheliste kogemuste ja võrgustike võimekus realiseerimine
  • pidada silmas, et teaduse rahastus ning riigistrateegilised valdkonnad haakuks väärtusahela tervikluse mõttes ühtsest strateegiast.

Toidusektoris on sektori lisandväärtuse tõstmiseks mitmeid erinevaid võimalusi, eeskätt kõrge lisandväärtusega uute nishitoodete väljaarendamine ja eksportturgude hõivamine, maksimaalselt tooret väärindades:

  • soodustada väärtusahelaülest konsolideerumist (näiteks ühistu omandivorme) horisontaaltasandi koostööd väärtusahela ettevõtetes;
  • toetada tööstuse automatiseerimist ja uute tehnoloogiate juurutamist eesmärgiga leida uusi turgusid uutele kõrgelisandväärtusega toodetele
  • soodustada TA-mahukate toodete arendust ja uute turgude/klientide hõivamist;
  • panustada Eesti kvaliteetse ja naturaalse toorme brändimisele ning turundamisele sektoriteüleselt maailmaturul.